(act utilitarianism) Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. 2)Reegli-utilitarism (rule utilitarianism) Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid alati neid reegleid. Kaasaaegsed utilitaristlikud teooriad: heaolu (peamiste huvide põhine); ideaalne (väärtuste) ; negatiivne (vähendab kannatusi) ; preferents (indiviidi eelistuste) V Kohuse-eetika ehk deontoloogiline 1)Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. 2)Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist  kohusetundest  ajendatuna. 3)Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. Deontoloogia vormid on:
a seadus ise ja maa tava. Need ei ole siiski samal tasemel kui derogat'id ja maa tava. Tõlgendaja ei ole ilmtingimata seotud eeltööga. Seaduse eeltööd kuuluvad kohtunikku nõrgalt kohustavate õigusallikate hulka. Tõlgendaja on kohustatud põhjendama, kui ta ei apelleeri eeltööle. Näiteks kui seaduse tekstil on üldkeele alusel mitu tähendust, tuleb eelistada seda tähendust, mille aluseks on sisu poolest selged eeltööd. 4. Kohtuotsuste preferents peab kinni samasugustest standarditest kui seaduste seaduseelnõude tähtsusjärjestuski. Kohtuotsuste jaoks võib formuleerida vastavad juhendid, mille järgi tunnistusi rakendatakse, kui kõne all on kohtuotsuste ja teiste õigusallikate vahelised suhted. Standardite põhimõtteks on säilitada tõendamisvõimalus selle tõlgenduse järgi, mis seaduse eeltööde põhjal kohtus esitatud tõlgendustest erineb. 5. Teistel õigusallikatel on ühesugune prioriteet
annaabi.ee 
