Drusilla surma tõttu olid Lepiduse lootused troonipärijaks saada kadunud. Kätte jõudis aeg, mil imperaatori ja aristokraatide suhe muutus fundamentaalselt. On mainitud nimeliselt mõndasid senaatoreid, kelle imperaator lasi elimineerida.. Oli mees, Gaius Calvisius Sabinus, keda süüdistati koos ta naisega kuritegudes ning nad mõlemad olid sunnitud võtma endalt elud. Ei ole tõendeid selle kohta, et mees üldse süüdi milleski oli, aga naine oli küll. On kirjutatud ka ühes preetorist, Junius Priscusest, keda süüdistati mitmes üleastumises, aga tegelik põhjus tema süüdi mõistmisele oli olnud tema rikkus. Peale surma tuli välja, et ta ei olnudki eriti rikas. Teadaolevat tehti sellel ajal vandenõu Caligula vastu, mis ebaõnnestus. Caligula pidas kõne pärast seda, et karistada senaatoritest konspiraatoreid, milles ta süüdistas senaatoreid iga mehe surmas, kes olid hukkunud selle tõttu. Mõnda nende süüdistamises ja mõnda nende vastu tunnistamises
Roomlased oskasid kasutada ära hellenistlikke saavutusi ja nende vallutused tõid kaasa õigusloome puhangu.2 Rooma suutis kaitsta oma kodanikke välisvaenlase vastu ning Rooma enda vallutusi allutatute poolt aktsepteeriti laialdaselt. Kehtestatud oli Rooma rahu (pax Romana) ja sobilike tegurite koosmõjul riigi majandus õitses.3 Rooma ühiskond jagunes mõisnikkonnaks (patriitsid) ja rahvaks (plebeid). Rooma riigikorraldus koosnes kahest valitavast preetorist (hiljem konsul ning keisririigi ajal keisrist), kes olid nii kohtumõistjad kui vajadusel ka sõjalised juhid, vanemate kogust (Senat) ning üldkoosolekust. Sõjaohu korral võis määrata ametisse kuni kuueks kuuks ainuvalitseja volitustega diktaatori, kuni sõjaohu möödumiseni. 5.saj tekkis tsensori amet - tsensor kontrollis endiste ametnike senatisse vastuvõtmisel nende moraalset palet. Preetori ametiaeg oli üks aasta
annaabi.ee 
