Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud -Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid) -Erinevused: Kreeka oli mägisem, Rooma ei olnud nii mägine, Kreekal ei tekkinud ühtset riiki, Kreeklased oli suuremad meresõitjad Kreeka ajaloo perioodid: · Kreeta-Mükeene ehk Egeuse mere periood · Arhailine · Klassikaline · Hellenism Ateena ja Sparta võrdlus! Demokraatia, aristokraatia, türannia Kreeka jumalad Rooma jumalad Sarnasused: templid, preestris (usupidustused) Rooma ajalooetapid: · Etruskid · Kuningate ajajärk /7 kuningat · Vabariik · Keisririik Algus rooma linna asendamine 753 eKr · Kuidas valitseti vabariigi ajal? · Kuidas valitseti keisririigi ajal? · Ida- ja Lääne- provintside erinevused · Metsenus Metsenese nime järgi Kui vihkavad inimesed toetavad kultuuri (???) Rooma impeeriumi langemise põhjused: Talupoegade laastumine, kujuneb välja sunnimaisus, naturaalmajandus, barbarid lähevad rooma sõjaväkke
L.Heusleriga oldi ühel arvamisel, et eepose looja on Spiilmann. Heusler möönis, et tavaliselt haritum, lugenud ja kirjaoskaja, ning põhjendas oma väidet, näitades, et autor pole päris kodus õukondlik- rüütelikkus miljöös. Boor, vastupidi, kinnitab, et ,,Nibelungide " autor on õukondliku elulaadiga tuttav ja oletab autoriks rüütliseisusesse kuuluvat isikut. Tõsi on see, et pigem näevad nad autorist õukondlases, haldusametnikes või diplomaadis kui preestris. Nii või teisiti, oletused autori ümber jäävad spekulatsioonideks. Igal juhul oli ta haritud mees, kes hästi tundis oma aja eepilist luulet, nii hästi suulist kui ka kirjanduslikku. Ennekõike tuleb aga kinnitada tema andekust, mille otseseks tõendiks on võimas lugulaul, keskaja kirjanduse vägemamaid mälestisi. Tema töö ulatust näitab juba pelk loend, sest ta ühendas kaks iseseisvat kangelaslugu, andis neile ühtse vormi, sobitas mõlemad laulud suiselt teineteisega
Kirik toob missaohvri, et nad võiksid täielikult osa saada Kristuse valgusest ja rahust. - armulaud pühitseb Kristuse ligiolekut tema sõna ja vaimu väes. On tõsi, et Issand viibib meie juures väga mitmel viisil: Pühakirja sõnas; kristlaste palvetes; väikestes gruppides, kes kogunevad Issanda nimel; vaestes, haigetes ja vangides; sakramentides, mis Kristus on rajanud; missaohvris; missat pühitsevas preestris. Ning Issand on ainulaadsel viisil ligiolev armulauaelementides - konsekreeritud leivas ja veinis, mis on Kristuse ihu ja veri. (http://www.katoliku.ee/node/72) Anglikaani kiriku usuartiklites kirjutatakse: Kristuse ühekordne ohver on täielik lunastus, lepitus ja kogu maailma kõigi pattude niihästi pärispatu kui ka tegelike pattude heakstegemine. Ja ei ole ühtegi teist pattude lunastust kui ainult seesama.
annaabi.ee 
