Vana riigi lõpul ei suutnudki vaaraod enam asevalitsejaid ohjeldada ja riik lagunes sisuliselt sõltumatuteks piirkondadeks. Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja. Oma volituste konkreetseteks elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Nende päralt oli vahetu korraldav võim templites - Egiptuse peamistes pühapaikades. Nägu kõrgemad riigiametnikud, nii valiti juhtivad preestridki ülikkonna seast. Usuteenrite osa ei piirdunud üksnes religioossete kombetalitustega, sageli olid kõrgemad preestrid valitseja nõuandjateks kla riigijuhtimist puudutavates küsimustes. Üha tugevnevate Teeba preestrite keskvõimuvastane tegevus viiski lõpuks Uue riigu lagunemisele. Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud. Viimaste tähtsus kasvas eelkõige Uue riigi ajal, kui vaaraod pidasid sageli vallutussõdu.
ajast. Vaarao oli küll jumala kehastus maa peal, kuid võimu teostamiseks vajas ta ikkagi ametnikkonda , kelle mõjukamast osast määras vaarao maakondade asevalitsejad ehk nomarhid , kes pidid: 1. viia kohapeal ellu vaarao korraldusi 2. koguda makse 3. korraldada ehitustöid 4. vajadusel koguda sõjaväge Vaarao oli inimeste ja jumalate ainus vahendaja, kuid oma volituste konkreetseks elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Ka nemad valiti juhtivad preestridki ülikkonna seast. Nende käes oli korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikadesv- templite-s. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid Amon-Ra paiknevate templite ülempreestrid Teebas linnast. Preestrid tugevnesid sedavõrd, et nende keskvõimuvastane tegevus viis lõpuks Uue- riigi lagunemiseni Egiptuses. Lisaks nimetatule kuulusid kõrgema ametkonna hulka kõrgemad väepealikud. Keskmise ja alama astme ametnikke nimetati kirjutajaks. Nemad pidid kontrollima
annaabi.ee 
