paavsti pärusmaa, kontsiile võib kokku kutsuda vaid paavst. Lutheri arvates olid vaimulikud oma rolli üle tähtsustanud, ta väitis, et ristimise kaudu on kõik vaimulikus seisuses. Mungaelu oli tema arvates eraklikult kõrk ja sel ei olnud tema järgi mõtet. Luterlus tähtsustab seevastu lihtsat perekonda, mis on omavahel ja ühiskonnaga tihedas osadussidemes. Luther pöördus oma ideede levitamiseks ilmalike mõtlejate poole, sest vaimulikkond oli alla käinud. Ta eemaldas üldise preestriameti kirikupraktikast, samamoodi ka tsölibaadinõude ja kerjamise. Viimase asemel pidi tulema üldine vaeste hoolekanne. Luther asetab diakoonia esikohale. Oluline oli ka haridussüsteemi reform, kuna haridus on see, mis pakub väljapääsu senisest sotsiaalsest olukorrast. Luther tähtsustab jumalateenistuse jutluse osa, teine oluline osa on ka armulaud kui kristliku osaduse näitaja. Iga inimene peab lugema piiblit ja peab olema suuteline lugema piiblit oma emakeeles. 3
Tunnetuse seisukohalt skeptik - inimlik tunnetus ei küündi tõeni (meeled tajuvad puudulikult). 10 Sügav katoliiklane. Ilmutus on absoluutne, seda peaks võtma kriitikata. Ilmutusel kipub olema inimlik lisandus. Kuidas eristada jumalikku sisu inimlikust lisandusest? Jumalik sisaldub voorustes, moraalis. Moraal on religiooni sisu (juba valgustusaja mõte). PIERRE CHARRON (1541-1603): Montaine'i õpilane. Algul advokaat, hiljem valib preestriameti. Pariisi populaarne jutlustaja. Veendunud katoliiklane, võitleb kalvinistide vastu. Elu lõpul saab õukonnavaimulikuks. Kaks teost: "Ristiusu filosoofiline apoloogia" (1594), "Filosoofilised vaated" (1601). Kahtlus on igasuguse tunnetuse aluseks. Kahtlemisel on kaks otstarvet: hoiab alal uurimistahte ja ergutab seda. Kahtlemisprotsessi juhib inimene, kes vajab pidepunkte. Inimese elu koosneb tõe otsimisest. Viimne tõde kätkeb Jumalas
annaabi.ee 
