Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Ehnaton, Tutanhamon ja Ramses II. Eriti Ehnatoni ajal saavutas Egiptuse taseme, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanhamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu ainukene vaarao hauakamber, mis püsis kaua rüüstamatuna. Levis pronksi ja raua kasutamine.
elus kohut. Ka sündis ja kasvas koos inimesega, kui inimene suri, siis Ka siirdus allilma kohut mõistma või teispoolsusesse Akh energia, jumalik säde, mis teeb elavaks III loeng 20.02.2012 Vana-Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahel Maailma vanim tsivilisatsioon Mesopotaamia oli asustatud 8000 e.m.a. 4 ja 3. at. Tekkisid esimesed riigid. Sumeri kirjapildid savitahvlitele. Vanimad Sumeri linnriigid Ur, Uruk, Nippur jt olid juhitud preesterkuningate poolt peeti jumalate asemikeks. Linnad korrapärase planeeringuga, veevärgiga ja puha. Vanimad sumeri elamud pilliroost onnid. Adoob põletamata savist tellis Sumeri linande keskpunktiks oli Zikkurat e astmiktorn. (zikkurat mägi sumeri keeles) Zikkurat on Uri suurimaid püramiide Paabeli torn Etemenanki jumalate asupaik. Etemenanki pärineb 1.-2. At. Zikkurat maailma keskpunkti tähendus Mööda astmeid saab jumala juurde.
Kasutusel lineaarkiri B (15001200 eKr), seda kogu Kreetal, ka Kreeka mandri lõunaosas. Seegi süllaabiline. Vanimad säilinud kirjad: majandustekstid. Rohked sadamarajatised, nt Amnisos, Kairatos. Kreetal üsna hästi korrasolevad teed Kultuses jätkus vana traditsioon: emajumalus, madu, sõnn. Kultusekoopad, neist osa on pidevas kasutuses Vara-Minosest alates. Sõnnimängud. Ühiskonnas ilmselt teokraatia, st valitsev kuningas oli ühtlasi ka kõrgeim religioosne juht. Võimalik, et preesterkuningate seas oli oma hierarhia, neist tähtsaim elas Knossoses. Tänu sellele süsteemile valitses Kreetal rahu, see soodustas arengut kultuuris, majanduses. Kunst suuresti naturalistlik. Palju freskosid. Neid nii paleedest kui ka harilikest majadest. Neil kujutati maastikke, kultusetoiminguid, inimesi ja pühasid v välja mõeldud loomi. Keraamikas palju erinevaid stiile, mis avaldusid nõude maalingutes (nt merestiil: triitonid, meretaimed, kaheksajalad, kalad jne). 15001400 eKr Hilis-Minos II