Kuni detsembrini 1867, kui lavastus tema uus ooper "La jolie fille de Perth", tuli tal elitist teenida klaveritunde andes ja teiste heliloojate teoseid korrekteerides. Ooper sai suhteliselt sooja vastuvõtu, kuigi seda lavastati kõigest 18 korda. Bizet´i elu viimased aastad tähendasid talle järjekordseid probleeme. Ta tervis oli kehv ja 1870ndal aastal pidi ta sundviisiliselt sõjaväkke minema tänu Prantsuse Preesimaa sõjale. Sõjaväeteenistuses leidis ta väheke aega oma teoste jaoks. Ta töötas ooperi "Djamileh" ja näidendi "L'arlésienne" kallal, mis mõlemad ebaõnnestusid kui neid lavastati 1872. aastal. Aastaks 1875 oli ta valmis saanud oma suurteose "Carmen", mis pidi olema ta hiilgava karjääri algus. Selles ooperis võttis ta palju eeskuju oma eelmisest ooperist "Djamileh" kuna oli kindle et selles oli ta leidnud oma õige laadi. Esietendusel vilistati
vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Pr. sõjaplaani nim plaaniks 17. See nägi ette sissetungi Saks.le, kandvaks ideeks hoogne pealetung. Eesmärgiks Pr.-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Ing. sõjaplaan puudus. Koostöö Pr. vägedega. V. oli sõjaks nõrgale ette valmistatud. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preesimaa ja A-U vahel. A-U sõjaplaan oli võidelda mitmel rindel: Serbia ning V. vastu, arvestades seejuures Saksa toetusega. SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL Algas 2.aug.1914.a, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.aug.1914.a alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse, kus sakslased lasid mitmel pool belglasi külade viisi maha. Teated sakslaste metsikusest levisid kuulujuttudena üle maailma, pöörates Saks. vastu ka seni sõjast kõrvalejäänud riikides. 21.- 25.aug.1914
annaabi.ee 
