- Õpilased konstrueerivad teadmisi üritades mõtestada kogemusi - Konstrueeritud teadmine sõltub juba olemasolevatest teadmistest - Sotsiaalne keskkond tõhustab õppimist - Õppimine nõuab praktiseerimist ja tagasisidet Kognitiivsed õppimisteooriad põhinevad uskumusel, et õppijad on aktiivsed, püüdes mõista, kuidas maailm toimib. See uskumus sobib kokku Piaget' ja Võgotski vaadetega kognitiivsest arengust. Õpilased ei vasta ainult preemiatele ja karistustele, vaid nad otsivad informatsiooni, mis aitaks neil vastata küsimustele, nad muudavad oma arusaamu uute teadmiste põhjal ja nad muudavad oma käitumist vastavalt oma suurenenud teadmistele. Teoreetikud vaatlevad inimesi kui eesmärgile suunatud agente, kes aktiivselt otsivad infot (Eggen, Kauchak, 2007). Näiteks kui õpetaja võtab uue teema, olgu selleks Pythagorase teoreem, ja õpilane ei saa algselt kohe aru, kuidas selle järgi ülesandeid lahendada, siis
täielikult iseseisvaks organisatsiooniks. 2008. aasta märtsis sõlmiti Brüsselis notariaalne leping mittetulundusliku organisatsiooni EUSTORY AISBL moodustamiseks. Juulis 2008 sõlmiti kõigi EUSTORYga ühinenud organisatsioonidega uued lepingud ning praeguseks on organisatsiooni nimetus EUSTORY AISBL. Üheteistkümnel võistlusel kokku on osalenud 1525 õpilast ning valminud on 1206 uurimistööd. Rahalistele preemiatele tulnud õpilastel on võimalus osaleda rahvusvahelistes noortelaagrites. Kõik võistlusele saadetud õpilasuurimused säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis ning nendega saab tutvuda ja neid võib kasutada oma uurimistöödes; 4. osalemine õpilaste teadustööde konkurssidel; 5. B. G. Forseliuse Seltsil on parimatele õpilasuurijatele autasuks Suur Kuldtukat; 6. erinevad võimalused oma töö tutvustamiseks (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti
annaabi.ee 
