immunofluorestsentsmeetodiga. (Tater et al., 2010) Haiguse kulg on enamasti krooniline ning aeglane. Kui ravi ei alustata, siis lööve laieneb ja võib komplitseeruda eluohtliku infektsiooni või metaboolsete häiretega valgu ning vedelikukaotuse tõttu. Epiteelbarjääri ulatusliku kadumise tõttu on infektsioonirisk suur. Raviga tuleb alustada kohe, kui haigus algab, esikohal on süsteemsed glükokortikosteroidid, asatiopriin, prednisoon ja tsüklosporiin, immuunsupresiivne ravi. Ravi efektiivsus varieerub 48%-88% ulatuses. On leitud et, kui immuunsupresiivse raviga samal ajal kasutada antimikroobseid ravimeid on ravi edukam. Tõenäoliselt see tõttu, et see vähendab sekundaarsete naha- ja kuseteede infektsioonide tekkimist. (Tater et al., 2010) Järeldused Pemphingus foliaceus on naha autoimmuunhaigus, mis võib esineda inimestel, koertel, kassidel, kitsedel, laamadel ja hobustel
Mitmed kliinilised uuringud näitasid, et glükokortikosteroidid peaaegu ei imendu bronhidest. Laste puhul aastane kasutamine ei mõjutanud absoluutselt kasvu (kasv väga tundlik glükokortikosteroidile kui toime süsteemne), see tõestab ravimite ohutust. Kortikosteroidide süsteemne kasutamine (teatud patsientidel lokaalsed ei pruugi teatud perioodidel nt ägenemise korral mõjuda) • Prednisoloon. Metüülprednisoloon. Prednisoon • Eesmärk: Astma kontroll • Kaua manustada? Keskmiselt 3-10 päeva. Eesmärk kupeerida ägenemist, ei ole ravi. Teraapia lõpetamine peab toimuma aeglaselt (iga päev tuleb aeglaselt annust vähndada). See välistab neerupealiste reaktsiooni. Seega kõrvaltoimed minimaalsed. K. Vahenõmm 2018 • Steroidid kontrollivad põletikulises protsessis osalevate geenide transkriptsiooni: Tsütokiinide, lipooksügenaasi, endoteliini ja (võimalikult) tsüklooksügenaasi negatiivne