- U.S. Department of Health and Human Services (HHS), 2007 Uuringud on tõestanud, et inimese aju areneb kuni 20. eluaastani. Alkoholi tarbivad noorukid mäletavad 10% vähem kui nende karsked eakaaslased. Alkoholi tarbivad õpilased on halvemate õpitulemustega. Alkoholi ja uimasteid tarbivad õpilased kukuvad koolist välja 5 korda sagedamini kui karsked õpilased. On tõendatud, et alkoholi kasutavad kaaslased on prediktoriks alkoholi tarbimisel õpilastel. Õpilased tarbivad vähem alkoholi, kui nad on koolis aktsepteeritud sotsiaalselt ja õpetajate poolt ausalt koheldud. Kas kirjeldatud olukorrani on jõutud ootamatult, ilma eelnevate teadmisteta laste alkoholi probleemist? Ei – selle tõenduseks on järgmised andmed, mida on siiani ignoreeritud või jäetud tähelepanuta. Alkoholi väärkasutamise skriing lastel
A tüüpi isiksus on pigem ambitsioonikas, kõrge saavutusvajadusega, hea suhtlemisoskusega; A tüüpi isiksusega inimestel on suurem oht haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. B tüüpi isiksusega inimesed on aga stabiilsevad, vähem ambitsioonikad ja loovad. A tüüpi isiksusega indiviidid on leitud olevat agressiivsemad ohtlikus situatsioonis. Seoseid on leitud ka enesehinnangu ja agressiooni vahel. Usutakse, et madal enesehinnang on agressiooni prediktoriks enesehinnangu tõstmiseks rakendatakse teiste suhtes vägivalda. Samas on sellele vähe empiirilist tõendusmaterjali. Osad uurijad on leidnud hoopis vastupidist: kõrgem enesehinnang põhjustab rohkem vägivalda. Kõrgema enesehinnanguga inimesed on enesekindlamad ning usuvad, et agressioon viib positiivsete tulemusteni (suutlikkus tulla vaidlustes võitjaks, olla üleüldiselt teistest üle). Uurijad on leidnud, et kui kõrge enesehinnanguga indiviidi