indiviidimuutujatele (x, y, …). Teist järku predikaatarvutus lubab kvantoreid rakendada ka predikaatidele, st kasutatakse predikaadimuutujaid (X, Y, …), nt subjektil a on mingi omadus kirjutatakse ∃X Xa. Nt on teada, et Sokrates ja Platon olid targad. Sellest saab järeldada, et on midagi, mida nad mõlemad on. Tähistame Ts – Sokrates on tark, Tp – Platon oli tark. Teist järku predikaatarvutuses saab kirjutata nii: (∃T)(Ts & Tp). Seda saaks formaliseerida ka esimest järku predikaatarvutusega. Selleks tuleb defineerida omadused kui indiviidid omaduste hulgas ja nt c kui tarkuse omadusele vastav indiviid. Defineerime kahekohalise predikaadi Oxy – x on omadusega y, olgu s – Sokrates ja p – Platon. Lause „Sokrates ja Platon on targad” on kirja pandav valemiga Osc & Opc, millest järeldub, et ∃x (Osx & Opc). G. Forbesi arvates ei ole see valem intuitsiooniga nii hästi kooskõlas kui teist järku loogika abil saadu: mitte omadusel pole Sokrates, vaid vastupidi.
..). Teist järku predikaatarvutus lubab kvantoreid rakendada ka predikaatidele, st kasutatakse predikaadimuutujaid (X, Y, ...), nt subjektil a on mingi omadus kirjutatakse X Xa. Nt on teada, et Sokrates ja Platon olid targad. Sellest saab järeldada, et on midagi, mida nad mõlemad on. Tähistame Ts Sokrates on tark, Tp Platon oli tark. Teist järku predikaatarvutuses saab kirjutata nii: (T)(Ts & Tp). Seda saaks formaliseerida ka esimest järku predikaatarvutusega. Selleks tuleb defineerida omadused kui indiviidid omaduste hulgas ja nt c kui tarkuse omadusele vastav indiviid. Defineerime kahekohalise predikaadi Oxy x on omadusega y, olgu s Sokrates ja p Platon. Lause ,,Sokrates ja Platon on targad" on kirja pandav valemiga Osc & Opc, millest järeldub, et x (Osx & Opc). G. Forbesi arvates ei ole see valem intuitsiooniga nii hästi kooskõlas kui teist järku loogika abil saadu: mitte omadusel pole Sokrates, vaid vastupidi.
annaabi.ee 
