∃x [Lax & (Rx ∨ Jx)]. Saab kasutada ka kolmekohalist predikaati L3xyz – „x loeb y-it hetkel z”, ning vaja läheb veel unaarset predikaati Ex – „hetkel x on elekter sees”. Vastus: ∀x [¬Ex → ∃y [Layx & (Ry ∨ Jy)]. 14 TEIST JRKU PREDIKAATARVUTUSEST Seni oli jutt esimest järku predikaatarvutusest, milles saab kvantoreid rakendada üksnes indiviidimuutujatele (x, y, …). Teist järku predikaatarvutus lubab kvantoreid rakendada ka predikaatidele, st kasutatakse predikaadimuutujaid (X, Y, …), nt subjektil a on mingi omadus kirjutatakse ∃X Xa. Nt on teada, et Sokrates ja Platon olid targad. Sellest saab järeldada, et on midagi, mida nad mõlemad on. Tähistame Ts – Sokrates on tark, Tp – Platon oli tark. Teist järku predikaatarvutuses saab kirjutata nii: (∃T)(Ts & Tp). Seda saaks formaliseerida ka esimest järku predikaatarvutusega. Selleks tuleb defineerida omadused kui indiviidid omaduste hulgas ja nt c kui tarkuse omadusele vastav indiviid
unaarset predikaati Ex ,,hetkel x on elekter sees". Vastus: x [¬Ex y [Layx & (Ry Jy)]. 14 TEIST JÄRKU PREDIKAATARVUTUSEST Seni oli jutt esimest järku predikaatarvutusest, milles saab kvantoreid rakendada üksnes indiviidimuutujatele (x, y, ...). Teist järku predikaatarvutus lubab kvantoreid rakendada ka predikaatidele, st kasutatakse predikaadimuutujaid (X, Y, ...), nt subjektil a on mingi omadus kirjutatakse X Xa. Nt on teada, et Sokrates ja Platon olid targad. Sellest saab järeldada, et on midagi, mida nad mõlemad on. Tähistame Ts Sokrates on tark, Tp Platon oli tark. Teist järku predikaatarvutuses saab kirjutata nii: (T)(Ts & Tp). Seda saaks formaliseerida ka esimest järku predikaatarvutusega. Selleks tuleb defineerida omadused kui indiviidid omaduste hulgas ja nt c kui tarkuse omadusele vastav indiviid
annaabi.ee 
