ligipääs andmetele enesele. nt: MOVE (A0), D0. 4. Autoinkrementne adresseerimine Pärast aadressiregistri kasutamist inkremeteeritakse tema väärtus automaatselt edasi/suuremaks ühe mäluauskoha võrra.(postincrementing). nt: ADD.B (A0)+,D0. 5.Autodekrementne adresseerimine Enne aadressiregistri kasutamist dekrementeeritakse tema väärtus automaatselt tagasi/väikesemaks ühe mäluauskoha võrra.(predecrementing). nt: ADD.B -(A0),D0. 6. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab ära konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka nö. offseti ehk selle, kui mitmenda segmenti elemendi poole pöörduti. 7. Suhteline adresseerimine võimaldab kirjutada positsioonivaba süntaksit, st.rakendamata vahetut adresseerimist. Adresseerimisel liidetakse nihkeks käsuloendurile mingi väärtus. nt: Value1(PC),A0.
Offseti märgitakse d16. Näiteks MOVE 7(A2) D0 tähendab võta A2-s olev väärtus, liida sellele offset 7, saadud tulemust kasuta mäluaadressina, millest laadida väärtus D0-i. b)Postincrementing – aadressi registri sisu väärtus suurendatakse ühe võrra peale selle kasutamist. Võimaldab kergelt läbi käia kõik tabeli elemendid ilma, et peaks pointerit manuaalselt uuendama peale igat mälupesa külastust. MOVE (A9)+ D0 on sama, mis MOVE (A9) D0, ADD #1 A9. c)Predecrementing – aadressi registri väärtus vähendatakse ühe võrra enne andmetele ligipääsu. Kasutatakse, et käia läbi tabelite tagantpoolt ettepoole. d) Indekseeritud adresseerimine (Indexed addressing) – instruktsiooni operandi väljas on nimetatud offset(Ai, Aj), mälupesa aadress arvutatakse offset+Ai+Aj. Kasutatakse kahemõõtmeliste arrayde/tabelite ligipääsuks, kus üks register määrab rea, teine veeru positsiooni. 5
annaabi.ee 
