Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Siiski on see tegelikult terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastatel ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele ühenduse Eidaperega. See üle raba kulgev tee on suisa ajaloolise väärtusega, sest on ehitatud puunottidele ja haokubudele. Mukri raba on kujunema hakanud preboriaalse kliimastaadiumi lõpul (umbes 10 000 9000 aastat tagasi) järve soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane staadium. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood ei ole rabad. Raba on liigivaene, kuid väga stabiilne kooslus põhjuseks suur isereguleeruvus ja suhteline autonoomsus ümbritsevate alade aine- ja energiaringe suhtes. See tuleneb suurel määral turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu võtta ja endas hoida.
Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10000-9000 aastat tagasi. Mukri raba on nime saanud Mukre küla ( varasemalt ka Mukro ) nime järgi. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Mukri on terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastal ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele ühenduse Eidaperega. Üle raba viiv tee on ehitatud puunottidele ja haokubudele ning on seega ajalooliselt väärtuslik. Mukri raba on kujunema hakanud järve soostumisega preboriaalse kliimastaadiumi lõpul. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane etapp. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood pole rabad. Raba on küll liigivaene, kuid väga püsiva kooslusega. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on seisev ja sisaldab vähe mineraalaineid ning hapnikku. Rabavesi on pruunikas ja happelise reaktsiooniga, kuna sisaldab humiinaineid. Rabavesi on puhas ja seda võib juua, kuid ta ei kustuta hästi janu, kuna sisaldab vähe mineraalaineid.
annaabi.ee 
