üldarusaadavuse 38. Määrus Täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt. Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel. Määrus on õigusallikate hierarhias seadustest madalamal, ta ei tohi olla seadusega vastuolus. Erinevate organite määrused on omavahel võrdsed, vastuolu korral peab vaidluse lahendama kohus. Liigid: intra legem m (rakendatakse kehtivat seadust, seadust täpsustavad määrused, VV ja ministrid annavad), preater legem m (antakse selliste valdkondade reguleerimiseks, mida seadusega seni pole reguleeritud, suht erandlikud), contra legem (PS välistab andmise, õigusaktid, millega muudetakse või tühistatakse seadusi). 39. Määrusi andvad institutsioonid. Määruste andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, valla või linna volikogudel ja valitsustel, Eesti Panga presidendil, riigikontrolöril ja ülikooli nõukogudel. 40. Riigikogu eelnõude rekvisiidid.
Fn.lt on määrused legislatiivaktid. Fm-lto n määrtused haldusorgani aktid. Õigusteoorias on kaks volituste liiki: generaaldelegatsioon (kujutab endast tavaliselt põhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses), spetsiaaldelegatsioon (ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrusi (kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrtused), preater legem määrused (määrused, kus sisaldub uus õigus), contra legem (määrused, mille vastu võtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus.) Õigusaktid jõustuvad RT-s avaldamisele järgnevast päevast. Määruste alla kuuluvad ka direktiivid, juhendid, korraldused ja käskkirjad. 4. Õiguse allikatest "võõrastes" õiguskultuurides. Anglo-ameerika õiguskultuuris baseerub õigus pretsendil. Inglise õiguse näol on siiski tegemist nn
annaabi.ee 
