1806 tsiviilprotsessikoodeks 1807 kaubanduskoodeks 1808 kriminaalprotsessikoodeks Kaotas sünnipärased privileegid Ütles, et riigiametid peavad minema kõige võimekamatele Lubas usuvabadust Õigus/seadus on avalik ja kehtib alles pärast avalikustamist Seaduse puudumine ei pea takistama õigusemõistmist Naine jäi perekonnas mehele allutatuks Karistusseadustik dekriminaliseeris nõidumise, hereesia jmt 32. Venemaa õiguslik areng Russkaja pravdast 19. sajandi kodifikatsioonini Ruskaja pravda Kiievi Venemaa õiguskoodeks Kirja pandi 12. saj alguses, vanim säilinud tekst 1284 Umbes 100 käsikirja Esmakordselt publitseeris August Ludvig v. Schlözer 1757 Kuigi Vana-Vene riik oli Bütsantsiga tihedates sidemetes, on seadustes seda mõju vähe Tavaõigus ja vürstide antud seadused (Jaroslav võitleb Svjatopolkiga, saab Kiievi vürstiks, annab seaduse) a. Piiras veritasu kohustust
jumalakohut. Vana-Vene riigis kehtis niisiis õiguskord, mis vastas Inglismaa ja põhjamaade tasemele. Peale tatarlaste võimu langemist 15 sajandil kulus aega 1649 aastani kui Venemaal hakkas kehtima Lääne- Euroopa seadusandluse analoog. Tsaar Aleksei Mihhailovitsi poolt välja antud seadus näitab, kui mahajäänud oli Vene õigusareng Lääne- Euroopaga võrreldes. Tsaari poolt välja antud seadus koosnes nimelt Russkaja Pravdast võetud reeglite ja mitme spetsiaalseadusandluse segust, mis olid tekkinud pele tatari ikkest vabanemist ( nt. Kohtuorganisatsiooni seadus, kriminaal- ja protsessiõigus). See reeglite segu oli süstematiseerimata, samuti oli madal selle üldine kultuuriline tase. Karistused olid tihti julmad ja paljudel juhtudel pidi kohtumõistmise otsustama Jumalakohus. Peeter I valitsemisajal algas Venemaal lähenemine lääne õiguskultuurile. Peeter I võttis üle lääne ühiskonnale omased