Ta pesi kutsika puhtaks ja viis ta oma tuppa ning andis talle piima. Kutsikas ei osanud veel tassist juua. Gerassim vajutas kutsika pea piima sisse. Koer hakkas äkki ahnelt piima jooma. See oli emane koer. Kutsikas kiindus Gerassimi ja ei jäänud temast enam sammugi maha. Nimeks sai ta Mumuu. Nii möödus aasta. Koer ei haukunud kunagi ilmaaegu. Kord, kui proual oli hea tuju silmas ta aknast Mumuud. Ta tahtis, et koer kohe tema juurde toodaks. Tummale, tehti kätega selgeks, et praua soovib koera enda juurde. Gerassim ulatas Mumuu Stepani kätte. Toas pandi koer maha. Proua hüüdis koera enda juurde, kuid koer ehmatas sellises suures uhkes ruumis ja tahtis ukse poole pageda, aga Stepan tõukas ta proua poole. Proua laskis koerale piima tuua, kuid koer vaid värises hirmust. Proua tahtis teda silitada, kui koer urises ja näitas talle hambaid. Sellepeale proua solvus ja lasi koera ära saata. Õhtul oli proua tusane.
meeldi. On tegelikult palju kergem läbi murda vaenulikust maailmast kui võtta ise sama hoiak. Kas ei tähenda ilu meie enamiku silmis siiski sagedamini keskmist kui äärmust? Ajaga muutub inimene mitte ainult ise, vaid ka teiste mälestuses. Kui palju lubadusi jääb täitmata, siis miks mitte täita lubadust, mida kunagi pole antud. Välismaalased. Ma ei imesta, kui nad viimaks katsuvad meid mürgitada. Mina seda suppi küll ei söö (praua Randall) kulunud piltidega on see hädaoht , et tarvitame neid pahaaimamatult ilma mingi sihiliku kunstilise kavatususeta Cheshirei kass ilma sildita ei tea keegi ega oska ka huvi tunda selle vastu, mis pakis seisab. Meie oma lühikesel matkal ja piiratud ruumis näeme ainult teed ja peame sellega leppima. Aga selline raamat on nagu kooliõpik, see peab paratamatult vastama laste arenguastmele ja vastuvõtuvõimele. On aegu. Mil kõik, mida näeme, on meie silmadele valus.
annaabi.ee 
