b) Potentsiaalne energia, põhiliselt liftides ja tõstukites, mis võivad liikuda ühtlaselt ja kiireneda aeglaselt. Pidurdamisel tuleb rakendada kogu võimsust, et hoida kiirus muutumatuna, kui koormus langeb. Ajamis salvestunud potentsiaalne energia avaldub kus m on keha mass, g on Maa raskuskiirendus ja h on kõrgus maapinnast. Võimsuskaod elektriajamis, mehaaniline takistus ja kaod ülekandemehhanismis tulevad aeglustamisel kasuks, kuna need vähendavad nõutavat pidurdusvõimsust (pratatamatult põhjustavad seal energia hajumist nt soojusena). Regenereeritud potentsiaalne energia sõltub maksimaalsest võimsusest ja väljajooksu ning peatumiskestusest. Ajal, mil mootor pidurdab muundatakse mehaaniline energia (kineetiline või potentsiaalne) elektrienergiaks ning parimaks võimaluseks oleks see energia tagastada toitevõrku. Energiat saab hajutada ainult siis, kui energial on nö kuhu minna. Võimaldamaks mootori aeglustamist, tuleb energia hajutada, mida võib
kiireneda aeglaselt. Pidurdamisel tuleb rakendada kogu võimsust, et hoida kiirus muutumatuna, kui koormus langeb. Ajamis salvestunud potentsiaalne energia avaldub W pot mgh kus m on keha mass, g on Maa raskuskiirendus ja h on kõrgus maapinnast. Võimsuskaod elektriajamis, mehaaniline takistus ja kaod ülekandemehhanismis tulevad aeglustamisel kasuks, kuna need vähendavad nõutavat pidurdusvõimsust (pratatamatult põhjustavad seal energia hajumist nt soojusena). Regenereeritud potentsiaalne energia sõltub maksimaalsest võimsusest ja väljajooksu ning peatumiskestusest. Ajal, mil mootor pidurdab muundatakse mehaaniline energia (kineetiline või potentsiaalne) elektrienergiaks ning parimaks võimaluseks oleks see energia tagastada toitevõrku. Energiat saab hajutada ainult siis, kui energial on nö kuhu minna. Võimaldamaks mootori aeglustamist,