Prantsusmaa 3. Portugal 3. Itaalia 4. Itaalia 4. Hiina 5. Suurbritannia 5. Suurbritannia Välisinvesteeringud Hispaania on ELis kolmas välisinvesteeringute vastuvõtja, maailmas kuuendal kohal. 2009. aastal tehti otseinvesteeringuid Hispaaniasse 14 694 mld euro väärtuses, siiski vähenesid investeeringud 62% võrreldes 2008.aastaga. Suurimad investeerijad olid Araabia Ühendemiraadid (28,3%) ja Prantsustmaa (19,8%). Suurbritanniast, kes on siiani olnud suurimaid investeerijad, vähenesid investeeringud 92%. Välismaised otseinvesteeringud on suunatud peamiselt tööstussektorisse (38,6%), telekommunikatsiooni sektorisse (13,8%), finantssektorisse (10,6%). Suur osa välisinvesteeringutest on koondunud Madridi ümbrusesse (65,%) ja Katalooniasse (12%). Hispaania otseinvesteeringud välismaale moodustasid 2009. aastal 44 mld eurot.
Punaarmee positsioonidelejäämine oli paljuski tingitud Nõukogude Venemaa katsest alustada Eestiga rahuläbirääkimisi. Esmane ettepanek rahuks tehti juba 31. augustil 1919 välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini telegrammis. Otsustai, et ettepanekut ei saa võtta üleliiga tõsiselt, aga ka keelduda ei saanud. Enne seda otsustai selgitada Moskva motiive ning hädavajalik eeldus oli Antanti nõusolek ja Balti riikide koostöö. Antand ei andnud nõusolekut. Prantsustmaa ähvardas Eestlasi majandusblokaadiga, kui enamlastega rahu sõlmitakse. Balti riikdiest oligi ainsana rahust huvitatud Eesti(Balti riikide esimene konverents 15 sept 1919). 17-18 sept Pihkvas tominud Eesti-Vene kõnelused olid informatiivsed. Läbirääkimised lükati edasi, kuni Balti riigid on kõik vastuse andnud. Petrogradi operatsioon: Loodearmee pealetung ja Rahvaväe osalus selles. Rahvavägi tegi Petrogradi operatsiooni käigus Kaporje lahes 15. oktoobril 1919 Vabadussõja