Jean Fautrier Uut kunstivoolu mõjutasid juba varem abstrakseks kujunenud maalijate tööd. Neist Pierre Soulages ja Gerard Schneider kujundavad isiklikke võtteid, mida mida nad väikeste muutudega pildist pilti varieerivad. Nad maalivad või õigemini joonistavad laia mahlase pintslilöögiga midagi hieroglüüfitaolist, mis mõjub spontaansena siiski ainult esimesel pilgul. Näilise kaose taga on tunda siiski prantsuslikku kaalutlust ja kompositsioonitunnet. Soulages'i värvivalik on napp. Tavaliselt üks tumedam toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja tasakaalustab paljusid, tihti teravalt kontrastseid ja puhtaid värvitoone. Pierre Soulages 1971 Gerald Schneider Wolsi kaasmaalane Hans Hartung oli natside eest põgenenud ja Prantsusmaa eest võideldes jala kaotanud. Ta oli juba 1922 aastal Kandinsky ja Marci mõjul abstraktselt maalima hakanud
Pärast naasmist Itaalia-sõjakäigult asus ta gooti stiilis Blois'2 lossi itaaliapäraseks muutma. Itaalias tutvus ta ka Leonardo da Vinciga ja kutsus suurmehe Prantsusmaale elama. Leonardo visandas kuningale Chambord'i jahilossi eskiisi, mis sai kõrgaadlikele eeskujuks losside ehitamisel. NB! Suurenda pilte! a) J. Clouet. François I portree b) Keegi Leonardo õpilastest. Leonardo portree. Terve Loire'i org täitus muinasjutuliste lossikestega, millest õhkub prantsuslikku muretust ja romantikat: sillale ehitatud Chenonceaux3, Azay-le-Rideau4, Ussé5, mis inspireeris kuulsat muinasjutuvestjat Charles Perrault'd6 "Uinuva kaunitari" kirjutamisel, jt. NB! Suurenda pilte! a) Azay-le-Rideau' loss b) Ussé loss Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal
annaabi.ee 
