TUME PERIOOD Pariis 18611870 Tema piltide näitamine keelati Académie des BeauxArtsi salongis, kuna noore kunstniku teoseid peeti revolutsioonilisteks. Tema stiil sai sellest mõjutatud.Ta muutus ebaviisakaks,häbelikuks,vihaseks. Tema teoseid iseloomustab tol perioodil tumedad värvid. Eriti kasutas ta musta. Tema peale tunti kadedust. IMPRESSIONISTI PERIOOD Provence ja Pariisis 18701878 Cézanne ja tema elukaaslane MariaHortense lahkusid Pariisist enne PrantsusePreisi sõda 1870. Sel perioodil leidis ta taas inspiratsiooni maalida mastikke. Kui sõda lõppes, kolisid nad taas tagasi Pariisi. Minnes tagasi oma kodulinna, hakkas ta saama isalt igakuist toetust 100 franki, mis aitas tal ära elada. Kui tema isa sai teada tema elukaaslasest, hakkas ta neid toetama 400 frankiga. Aastal 1880 kolisid nad ikkagi ära ja jäid siis pikemaks pidama L'Estaquei. Seal maalis ta koos Renoir'i ja Monetiga. PROVENCE PERIOOD 18781890
Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet PrantsusePreisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli
c klass · Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), möödumine Pariisist ja Prantsuse vägede surumine vastu kindlustusi SaksaPrantsuse piiril ning seal nende purustamine. · välksõda Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 34 kuud. Prantsusmaa: Plaan 17 · Saksamaa vastaseid sõjaplaane oli tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. PrantsusePreisi sõjas. · kokku oli prantslastel üle 20 plaani, kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. · PrantsuseSaksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn. passiivse kaitse strateegiast (prantslased lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). · teati ka sakslaste Schliffeni plaanist, kuid seda ei usutud ega võetud tõsiselt.
annaabi.ee 
