Esindajatekoja liikmed valitakse 4 aastaks otsestel valimistel ja proportsionaalsuse põhimõttel. Valida võivad vähemalt 18-aastased ja valimine on kohustuslik. Valitsuskabineti liikmed nimetab monarh, kui valitsusel peab olema ka parlamendi toetus. Belgias on mitmeparteisüsteem, iseloomulik on parteid flaami- ja prantsusekeelseteks jagunemine. Olulisimad erakonnad on Flaami Liberaalid ja Demokraadid, Alternatiivne Sotsiaalpartei ning prantsusekeelsetest. Belgia kohtusüsteem on neljaastmeline, kõrgeim kohus on Ülemkohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Kohtunikud nimetab ametisse monarh. Kehtib 1831. aasta põhiseadus (viimati uuendatud 2002). Rahuvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Belgia vaba riik. Belgia kuningad: Albert I Albert II Baudouin I Leopold I Leopold II Leopold III Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 10 SÜMBOOLIKA
teradeks", et neid ei segataks ära tavaliste mõtteteradega. Mitte-teri täiendavad kogus epigrammiline ,,Väike Eesti luule ajalugu" ja ,,Sümpoosion Rroosi Selaviste juures", kus antakse viimase sümboolne menüü ja rida kõlavaid luuleteri.(Aspel,1989) Teose eessõnas on olemas Rroosi kirjanduslooline sugupuu. Marcel Duchamp tõi Rose Sélavy kuju ja nime esimest korda avalikkuse ette 1917. aastal. Nimi on paragramm prantsusekeelsetest fraasidest ,,c'est la vie" ja ,,arroser la vie"(Krull,1996). Rroosi on eriline, tema eeskoste all hakkasid igapäevased esemed nagu riidenagid, labidad, jalgrattad, turukorvid ja suhkrutoosid elama kunstiesemetena fantastilist iseelu. (Aspel,1989) Rroosi Selaviste nime all sai temast Stockholmi pagulaseestlanna, kes mõnikord räägib võõrast keelt nagu pagulasele paratamatu. Ta elab diskreetselt ilma silmnähtava tuluta teistele või iseendale
annaabi.ee 
