Kõige hullem oli möödas. Pärast 1700. aastat vähenes süüdistuse saanud, süüdi mõistetud ja hukatud nõidade arv kiirelt. Nõiad ja usk maagiasse tänapäeval Loitsumaagiaga, millel on tihtipale satanistlik värving, võib seniajani kokku puutuda kõikjal Euroopas, eriti tallupoegade hulgas, ehkki teisest maailmasõjast alates on sellised uskumused hakanud kiiresti kokku kuivama. Loitsumaagia tunnusjooned varieeruvad piirkonniti, Saksa, Prantsude, Inglise, Itaalia ja Skandinaavia loitsumaagial on igalühel oma selgesti eristatavad jooned. Seda, et usk maagiasse kuhugi kadunud ei ole, väljendab selgelt 1976. aastal Saksamaal aset leidnud juhtum, kus ühes külas kahtlustati vaest, eakat ja üksi elavat vanatüdrukut nimega Elisabeth Hahn selles, et ta on nõid ja peab kolme koduvaimu koerte kujul: Külaelanikud vältisid teda, lapsed pildusid teda kividega ning vimma täis naabrimees ähvardas ta surnuks peksta
Saksa klassikaline filosoofia *) seda kujundasid uusaja õpetused: empirism, ratsionalism. Saksa klassikud, alustades Kant-ist püüdsid ühendada empirismi ratsionalismiga. *) Iseloomulik oli valgustus. *)Mõjutas ka suur Prantsuse revolutsioon. (1789-1799) Kant äärmiselt pedantne (olevat ainult 2 korda elus oma päevaplaanist eemaldunud e. graafikut muutnud) läks nii endast välja sellest kuuldes, et suutis unustada oma graafiku. Fichte tahtis saada kohe saada Prantsude kodakondsust. Heegel istutas puu, mida ta nimetas vabaduse puuks. mõjutas see sündmus saksa filsoofe *) Preisistumine preisimaa sai saksamaa ühendamise liidriks, tema eestvedamisel. Preisimaal tulid ka niisugused teatud tunnusjooned, mida tänapäeval võib nimetada saksa mentaliteediks (sakslastele omased jooned). Preisi kuningas F.Wilhem I oli eestvedaja ja asjad mis võeti Preisist üle Saksamaale positiivsed:
annaabi.ee 
