Dadaism Dadaism • Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916–1922. Marcel Duchamp Theo van Doesburg George Grosz Algatajad. • Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Algatajad New Yorgis. • Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas old Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaistid. • Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaismi tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • a...
maalikunstnike. (Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco, Hans Richter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Marcel Duchamp, Max Ernst ja Kurt Schwitters.) Dadaiste on mõjutanud Esimene maailmasõda. Leides, et kogu läänekultuur on suremas. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. Dadaismi tunnused mängulisus, mõnitamine ja pilkamine agressivne suhtlemine publikuga provokatsioonid luule visuaalse külje tähtsustamine kõlaefektidele rajatud luuletused automaatkirjutamise rakendamine dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Laenavad teistelt kunsti suundatelt -kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid, ekspressionistidelt vaba värvikasutuse, püüde suurema spontaansuse ja keele foneetilisuse poole.
Progressimüüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Dadaistid leiavad, et ka kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. mängulisus, mõnitamine ja pilkamine agressiivne suhtlemine publikuga provokatsioonid luule visuaalse külje tähtsustamine kõlaefektidele rajatud luuletused automaatkirjutamise rakendamine dogmade, loogilise mõtlemise eitamine levis peamiselt trükistena (ajakirjad, plakatid, lendlehed) Dadaistid laenavad tehnikat ilma valehäbita teistelt suundadelt kubistidelt kollaazitehnika, futuristidelt tüpograafilised trikid,
Perrault/J.W. Grimm- ,,Punamütsike", ,,Tuhkariinu". (eriti tähelepanu lõppudele) Uinuv kaunitar/okasroosike ja lumivalgeke Charles Perrault (1628-1703) · Prantuse Akadeemia ja kuninga õukonna liige, jurist. · 1697-,, Möödunud aegade lood" (tuntakse ,,Haneema jutudena") · P. Muinasjuttude ilmumisaasta on tähtis daatum pedagoogika ajaloos (õppekirjandus). Perrault`il hakkab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine. · Oma särava huunmori, prantslasliku teravmeelsuse ja üleva stiiliga sai Perrault eeskujuks paljudele muinasjutu autoritele · RAHVAMUINASJUTT on kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse ja lemmikteemade ja lemmikkarakteritega · KUNSMUINASJUTT (autorimuinasjutt) on individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi järeleaimdus ja edasiarendus, sageli allegoorilise või sümboolse sisuga
metsiku keele ja kelle eesmärk oli lõhkuda kunsti pühadust. Mõned tema tekstidest on saanud dada meelelaadi klassikalisteks väljendusteks. Tema tekstid on nii kaootilised ja segased, et neid võib nimetada verbaalseks deliiriumiks. Kuid Tzara leidis, et dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí)
kui valmiobjektide, tavapäraste igapäevaste esemete eksponeerimine kunstiteostena. Uudse võttena töötasid George Groz ja John Heartfeld välja dadistliku fotomontaazi, mida hiljem arendas edasi Man Ray. Dadaistidel oli omane lähtumine juhuslikkuse seadustest, mis andis sageli täiesti ootamatuid ja absurdseid sõnade, kujundite kombinatsioone. Dada hääbus 1920. aastate alguses. Täpsemalt - dada suubus sürrealismi, mida ongi tihti nähtud prantslasliku dadana. SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kunstivoolu mõju kasvas peale Teist Maailmasõda. Kui seni olid moodsa kunsti rühmitused tegelenud peamiselt maalispetsiifiliste küsimustega,
annaabi.ee 
