NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel t...
Nägemine on olulisem kui kuulamine. Helilised kultuurid? Paul Stoller: Lääne-Aafrika songhaid: ühe keelega viiul ja trumm on nende jaoks kõige tähtsamad muusikainstrumendid. Helid on vaimud. Alfred Gell: Paapua Uus-Guinea umedad Fonoloogiline ikonism Alfred Gelli termin umedade keele kohta, kus sõna ja tähistatav objekt on kooskõlas Eesti keeles palju onomatopoeetilisi sõnu: lirts, lärts, potsatama, sorisema, prantsatus, kriiskama jne (aga nt sõna „peegel“ on täiesti juhuslik, kogemusega mitteseostuv – kuigi võiks olla tähistatud sõnaga „aarraa!“) Gell väidab, et umedade kogu keel on onomatopoeetiline Nägemine ja kuulmine W. Köhleri eksperiment takete ja malumaga (juhuslikult loodud sõnad) Gell: inimesed tajuvad kujutisi dünaamiliselt, heli ja vastav sõna tuleb liikumisest
annaabi.ee 
