Kiirusjaotus on seda ühtlasem, mida suurem on Re. Seina lähedal on osakeste liikumine piiratud ja vahetult seina vastas osakesed seisavad. Seina lähedal on õhuke piirkiht, kus voolamine on laminaarne ning ülejäänud vool moodustab turbulentse tuuma. Hilisemad uuringud on näidanud, et piirkihis on keerised ning seda on hakatud nim. viskoosseks aluskihiks (kihi paksus ümartorus v). Hüdrauliliselt sile v < . Kiirusjaotuse arvutamiseks on mitmeid poolempiirilisi valemeid. Prantli järgi kirjeldavad kiirusjaotust hüdrauliliselt siledas ja karedas ümartorus vastavad u u* z u = 5, 75 + 5,5 valemid: * , kus u* - dünaamiline kiirus, v kinemaatiline viskoossus, z punkti kaugus toru u z = 5,75 + 8,5 u* seinast, toru sisepinna absoluutne karedus. 1.27 Hõõrdesurvekadu turbulentsel liikumisel ümartorus
Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui viskoosne siis suurem), voolamise kiiruse suurendes alfa suureneb. Kuna oleneb paljudest faktoritest siis raske määrata ning määratakse katseliselt, et seda leida kasutatakse sarnasusteooriat määrab ära millised kehad ja nähtused on sarnased ning milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil võrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest koostatakse kriteriaalvõrrandid kus Nusselti arv on funktsioon ja teised arvud on muutujad. Ja siis sellest võrrandist leitakse nusselti arv ja selle abil leitakse see tegur. 66. Soojuskiirguse olemus ja põhimõisted. Spektraalne(monokromaatiline) ja integraalne kiirgus. Omakiirgus, efektiivne kiirgus ja resulteeruv kiirgus. Soojuskiirgus on elktromagneetiline lainetus ja nende lainete allikaks on kehade koostises olevad materjaalsed osakesed(elektronid, ioonid)
Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui viskoosne siis suurem), voolamise kiiruse suurendes alfa suureneb. Kuna oleneb paljudest faktoritest siis raske määrata ning määratakse katseliselt, et seda leida kasutatakse sarnasusteooriat määrab ära millised kehad ja nähtused on sarnased ning milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil võrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest koostatakse kriteriaalvõrrandid kus Nusselti arv on funktsioon ja teised arvud on muutujad. Ja siis sellest võrrandist leitakse nusselti arv ja selle abil leitakse see tegur. 66. Soojuskiirguse olemus ja põhimõisted. Spektraalne(monokromaatiline) ja integraalne kiirgus. Omakiirgus, efektiivne kiirgus ja resulteeruv kiirgus. Soojuskiirgus on elktromagneetiline lainetus ja nende lainete allikaks on kehade koostises olevad materjaalsed osakesed(elektronid, ioonid)
annaabi.ee 
