ja rmudega, ning probleemidega, mis on tekkinud kigil inimestel, kelle snniaasta jb hilisemasse aega kui tema oma. Kui Goethe Faustiga otsis elu mtet, siis Tammsaare hes oma tegelastega otsib nne. Eelkige nitab see kll erinevusi eesti ja saksa kirjanduse vahel ja eesti ning saksa rahvuse olemuse vahel, kuid kaudselt nitab see ka seda, mis on nn. Elu mtte leidis Goethe juba 19. sajandil. Tammsaare kuulus nende hulka, kes selle tema loomingulisest prandist vlja lugesid. Nii vis ta astuda juba sammukese kaugemale. Tnapeval on nende kahe kirjaniku loomingu liitmisel ja tiendamisel jutud veelgi kaugeleulatuvamate jreldusteni, mis on ka juba ilukirjanduses jdvustatud, aga inimteadus pole veel arenenud ideaalse tasemeni ja seetttu pole veel jutud nii kaugele, et neid uusi kirjanduslikke saavutusi teadvustada ja propageerida rahva hulgas. Ka seda on Tammsaare ette ninud, milles seisnebki veel ks tee nne mistmisele.
Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani anri looja. Ta kirjutas enam kui kakskmmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil lheb W. Scott le proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kige vrtuslikuma osa tema loomingulisest prandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrosei legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta hendas oma teostes realistliku taustakirjelduse pneva, ajaloolises mbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju: talupojad, maarentnikud, himupealikud, likud, kerjused, rndurid ja mustlased. oti-tskli romaanides oli thtsaimaks tunnusjooneks see, et peategelased paistavad vhem
annaabi.ee 
