hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist vrvi kaarikuvistkonda toetati. Et turvaliselt vimul psida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati vimult, mned tapeti, teised vigastati, kolmandad aga torgati pimedaks. Uute keisrite valimisel ja ka nende kukutamisel mngis suurt solli ihukaitsevgi. Pikka aega polnud Btsantsi keisrivim pritav. Keiser mras ise endale jreltulija. Uue keisri kroonis Btsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Keisrivimu prandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles XI sajandist alates. Keisrile allusid mitmesugused riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Mnikord nnestus ka madalat pritolu meestel tnu heale haridusele teha karjri riigiametnikuna. Btsantsi sjave tuumiku moodustas antiikaja lpul palgaarmee. Maa jagati sjaveringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele vepealikele ehk strateegidele kuulus nii sjaline kui ka tsiviilvim. Sjave phiosa moodustasid nd maakaitsevelased ehk stratioodid. Talupojad:
koolera pole piisknakkus vaid levib vee kaudu, kuid ei suutnud oma avastust tõestada., Louis Pasteur- 1857 avastas piimhappebakteri, 1880ndatel lõi mikroobiteooria- haiguse tekitajad on mikroobid ning nende hävitamiseks on hügieen esmase tähtsusega., Robert Koch- tõestas 15a peale Snow avastust, selle et tegemist pole piisknakkusega koolera puhul. Samtu tõestas tuberkoloosi kepikesed 1880ndatel; nakkushaiguste taandumine, hügieen, sanitaar tingimuste prandamine- 19.saj suremus vähenes, kuna paranes elukeskkond. Euroopast kadus kevadine näljahäda, inimesed muutusid vastupidavamaks, hakati rohkem tähelepanu pöörama hügieenile. Tingimused jäid kauemaks halvemaks linnadest.; uued haigused, koolera pandeemiad-19.saj haigus. Tundmatu varauusaegses Euroopas, liikus Indiast Afganistaani ja sealt Venemaae ja UK’sse. Kõige ohvriterohkem nakkushaigus 19.saj, mis šokeeris kogu Euroopat(isegi kogu Maailma)
annaabi.ee 
