glasuurimine ( glasuuri korral), jahutamine, etikettimine, pakkimine. Kompvekimass valmistatakse keetmise, vahustamise, peenestamise, hõõrumise või teiste võtete kasutamisel. Enamik massist, millest korpus valmistatakse, on: pumat, zelee, martsipan, pralinee, täidisega vahvel, liköörikorpus, piimakorpus(toffee), kreemikorpus, vahustatud korpus ( suflee) Kompvekid liigitatakse: · glasuurimata kompvekid · sokolaadi ja rasvaglasuuriga kompvekid Glasuurimata kompvekid jagunevad: - pralineekompvekid- valmistatakse silindrikujuliste batoonidena Kaseke Kuku - piimakompvekid Sonja, Ronja, koorevenis, Pilveke (batoon) - närimiskompvekid valmistatakse suhkrust, tärklisesiirupist, zelatiinist, taimerasvast, sidrunhape, letsitiin ( massi elastsus ja püsivus) Draakon, Maasika - kamakompvekid Kama Rasvaglasuuriga kompvekid - pumatikorpusega Sidruni, Virsiku - zeleekorpusega Mari, Apelsini - pralineekorpusega Komeet
· Nitritsool lihatööstuses kasutatav keedusool, millele on lisatud nitritit. · Natusal Soomest pärit soolaasendaja Ürdisoolad, maitsesoolad - koosnevad põhiliselt 40% soolast ja sinna lisatud peenestatud maitsetaimedest ja ürtidest. 18. Maiustused. Sokolaad. Kakao tootmine. KOMPVEKID 1. Sokolaadikompvekid - eri täidiseliikidega kompvekid, mis on kaetud sokolaadiglasuuriga Pralineekompvekid - täidiseks pralineemass, mille põhikomponentideks on suhkur, pähkel ja rasvaine Vahvlikompvekid - täidiseks küpsetatud vahvlilehed, vahel erinevad kreemid Pumatikommid täidiseks suhkru, siirupi, vee ja maitse- ning lõhnaainete ühtlane segu Marmelaadikompvekid täidiseks erimaitselised marmelaadid Valikkompvekid käsitöö, seetõttu iga kompvek unikaalne. Osa nimetatakse trühvliteks need