t. praktiline kunst hästi rääkida ja kirjutada, ja teooria , kuidas olla kõneosav. Siiski retoorika ei peaks olema ainult ilmekaid sõnu kasutav kõne, vaid sõna 'bene' on palju laiem mõiste kui ainult poeetiline esteetika või ilustatud keel. Lisaks on retoorika seotud selguse ja arusaadavuse printsiipidega, grammatilise korrektsusega, samuti rääkija või kirjutaja, või kuulaja-lugeja tasemega. Üldiselt taandub kõik retoorilisele headusele. Nii võib retoorikat iseloomustada kui praktlist teadust ja efektiivse avaliku rääkimise ja kirjutamise kunsti. See on veenva keelekasutuse teadus ja kunst. Veenmise kolm objekti on logos, ethos ja pathos (lad.k.). Veenmine seotud logosega sõna on argumenteeritud, faktiline info, mõistlik noomimine või manitsemine, ethos ja pathos on veenmine läbi emotsionaalse, kasutuses propagandas ja demagoogias. Neid eesmärke võib leida kaasaegses poliitilises retoorikas. Tunneme ära
Tegemist oli paganatega, siis ainuke koht on sees midagi katolikku, on proloog. Üldiselt on õigusnormid kaemuslikud ning abstraktsus puudub. Normid eristavad seisusi, on erinevad karistused ette nähtud erinevat sotsiaalse päritolu inimestele. Põhitähelepanu on kriminaal- ja protsessiõigusele. 15.2. Lex Salica kehtivus ajas ja ruumis Lex Salica kehtib kuni13. sajandini. Siis hakkab vaikselt käibelt kaduma, kuna toimus Rooma õiguse retseptsioon. Põhimõtteliselt praktlist rakendust ei leidnudki kohtutes, selle tegi juba raskeks see, et lex salica oli kirja pandud frankide jaoks suhteliselt võõras ladina keeles. Inimesed ei osnud ka lugeda ega kirjutada ning kunn ei näinud eriti vaeva selle levitamisega. 15.3. Lex Salica uurimislugu 16. Lex Salica üldine iseloomustus 16.1. Germaani ja rooma õiguse vahekord Suuremas osas sisaldab ikkagi germaani enda õigust. Nad olid maalähedased inimesed, kes
annaabi.ee 
