inimlik rahulik kooseksisteerimine ükskõik mis vormis ja millises institutsioonis ei ole võimalik ilma neid kolme viimatinimetatud asjaolu arvestamata - ja seda võimaldab jällegi sallimine. Nii tulekski üldjuhul eeldada, et ükski korraldus pole moraalne kui see ei taga teatud rahulikku kooseksisteerimist. 1 Kaplanina ei käsitle ma siin mitte ainult kristlikku usutunnistust väljaelavat isiksust, vaid ka teiste religioonide sarnast tegevust praktiseerivaid isiksusi. Eeldan samuti, et kaplan võib tegutseda nii väikeses maakoolis kui Rahvusvahelises Valuutafondis. Ja samuti eeldan, et kaplan vaatamata oma religioossusele ei ole taotluslikult konfliktne. 2 Käesolev essee põhineb: 1. Walzer, Michael. 1997. Sallivusest. New Haven and London: Yale University Press. Tõlge eesti keelde: Avatud Eesti Fond, 2. Taylor, Charles. 1991. Autentsuse eetika. Cambridge: Harvard University Press. Tõlge eesti keelde: Avatud Eesti Fond
juhtimine sotsialistlikus majanduses" (1974) kuni ,,Organisatsioon ja juhtimine" kapitalistlikus majanduses (1992 ja 2004) (Rebane 2006). Fayol proovis arendada administratsiooni teadust juhtimiseks. Kontrastiks hilisemale eksperdile, Peter Druckerile, uskus ta, et on olemas kindel juhtimise teadus, mis on kohaldatud kaubanduseks, tööstuseks, poliitikaks, religiooniks, sõjaks või filantroopiaks. Ta polnud teoreetik, vaid oli üks esimesi praktiseerivaid juhte, kes kirjutas üles nimekirja juhtimise printsiipidest (Fayol Theory.. 2007). Fayol arvas, et tema printsiibid võivad olla kasulikud kõiki tüüpi juhtidele. Ta uskus, et kui juht tahab olla edukas, vajab ta selleks kindlaid juhtimise printsiipe. Kui juht on aga korporatiivsel redelil ja saavutab järjest kõrgemaid positsioone, siis sõltub ta vähem tehnilisest teadusest ja rohkem administratiivsest teadusest. Sel ajal kui Fayol töötas
annaabi.ee 
