Saatanlikud soovitused 6 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus 7 Mitte keegi ei kasutanud ametlikul tasandil sõna 'satanism' enne A.S.LaVey'd, kes asutas 1966. aastal Ameerika Ühendriikides "Saatana Kiriku" ja nimetas seal praktiseeritavat satanismiks. Üsna kindlalt oli satanismi praktiseerijaid ka varem, sest ükski asi ei teki tühjale kohale, kuid ilma raamfilosoofiata oli tegu vaid üksikute uitajatega, kelle kaootilist struktureerimata maailmavaadet ei saanud veel religiooniks ega filosoofiaks nimetada. 'Saatanlik Piibel' on hoolimata LaVey surmast ja möödunud aastakümnetest siiani modernse/ratsionaalse satanismi selgroog ja lävepakk paljudele 'algajatele' ületamiseks edasiste sügavamate uuringuteni
paremat pole ka välja pakkuda. Luues kriitika kõrvale positiivse ning töötava programmi, saavutab anarhism ehk aktuaalsema koha poliitilises ja õiguslikus argumentatsioonis. Siiski kahtleksin selle võimalikkuses täiesti samadele eeldustele ning meetoditele toetudes, pigem peaks säilima mõtteviis kui selline. Michel Foucault arvates tuleks probleem hoopis teistmoodi püstitada (Krull 1996: 163-164). Nimelt oleks Foucault' arvates huvitav teada, miks on Lääs omaenese praktiseeritavat võimu nii kangekaelselt näinud pigem juriidilise ja negatiivse kui tehnilise ja positiivsena. Seega püstitab ta küsimuse ka anarhismikriitika alustalade kohta, et kas taolise kriitika aluseks olevad mõisted on ikka piisavalt läbitöötatud. Ta leiab, et arvamus, nagu võimu vahendaks need vormid, mis kirjutatakse ette suurtes juriidilistes ja filosoofilistes teooriates, ja et on olemas põhjatu ning muudetamatu
annaabi.ee 
