Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus 7 Mitte keegi ei kasutanud ametlikul tasandil sõna 'satanism' enne A.S.LaVey'd, kes asutas 1966. aastal Ameerika Ühendriikides "Saatana Kiriku" ja nimetas seal praktiseeritavat satanismiks. Üsna kindlalt oli satanismi praktiseerijaid ka varem, sest ükski asi ei teki tühjale kohale, kuid ilma raamfilosoofiata oli tegu vaid üksikute uitajatega, kelle kaootilist struktureerimata maailmavaadet ei saanud veel religiooniks ega filosoofiaks nimetada. 'Saatanlik Piibel' on hoolimata LaVey surmast ja möödunud aastakümnetest siiani modernse/ratsionaalse satanismi selgroog ja lävepakk paljudele 'algajatele' ületamiseks edasiste sügavamate uuringuteni. Nagu ka teiste religioonidega,
tegevuse, mitte lihtsalt ei kanna oma soojust või jahedust kehale üle. Razi oma katsetega lükkas ümber ka Aristotelese nelja klassikalise elemendi teooria, täheldades, et aine enda mõnesid omadusi, näiteks soolsus, väävli sisaldus, õlisus jne, ei saa nelja traditsioonilise elemendiga seletada. Üks esimesi arste, kes viis läbi inimlahkamise oma eksperimentides, oli Ibn Zuhr, kes viis eksperimentaalse meetodi sisse kirurgias. Oli ka teisi tolleaegseid varajasi lahkamise praktiseerijaid, nt Ibn Tufail, Saladini arstid Al-Shayzari ja Ibn-Jumay jt. Ibn Zuhr oli ka see, kes tõestas, et sügelisi põhjustab parasiit, ka see oli üks avastustest mis oli vastuolus humorismi teooriaga. 12.sajandil Saladini arstid al-Shayzari ja Ibn Jumay olid samuti ühed esimesed, kes inimlahkamisi läbi viisid, ühtlasi nad julgustasid ka teisi arste seda tegema. Üks varajastest lahkamise toetajatest oli veel Ibn al-Nafis, keda loetakse vereringe füsioloogia isaks
annaabi.ee 
