õpetaja. Politseinikuna täidan ma koostöökokkulepet kooliga, et osaleda valikaine õpetajana kooli õppetöös. Õpetajana pean ma õpilastele, kes selle valikkursuse on valinud, suutma oma ainet võimalikult huvitavalt ette kandma. Jõuan nüüd lähemale sellele probleemsituatsioonile, mille eellugu eelmistes lõikudes juba kirjeldasin. Otsustasin tõstatada probleemina mitte niivõrd konkreetse olukorra, vaid üldise situatsiooni, kus praktikust peab saama teoreetik. Nii nagu paljude asjadega meie elus, on ka politseivaldkonnas nii, et praktika võib teooriast väga palju erineda. On ju eesti filmiklassikastki tuntud väljend: ,,See, mis ma sulle praegu rääkisin, see on teooria, aga kui sa veeretama hakkad, siis see on praktika" (Joosep Toots Georg Aadniel Kiirele ,,Suvi" 1976). Niisiis praktika või teooria. Olen oma üle 20 aastase politseinikuks olemise aja jooksul
loomult tsükliline, selle käigus läheb vaja analüüsivõimet ning on koostööpõhine ja kogukonnakeskne. Püütakse inimeste koostöös ühendada tegevust ja reflektsiooni, teooriat ja praktikat ning jõuda muret tekitavate probleemide praktiliste lahendusteni, üldisemalt aga indiviidide ja ühiskondade õigusteni. Teistest uurimisviisidest eristab seda kohene praktiline rakendatavus, mille tulemusi ja mõjusid peab hindama. Tegevusuuringu läbiviija on eelkõige praktikust uurija, kes kasvatab erialaste teadmiste pagasit, et tõsta õpetamise taset, on oma ala autoriteet ning keskendunud oma ametile/tööle ning otsib tunnustust ja kinnitust. Tegevusuuringu läbiviijad kasutavad tihti mõttepäevikut, kus dokumenteerivad tehtud plaanid, märkused, enda mõtted ja isiklikud arvamused, tulemused jne. Tegevusuuring on oma olemuselt koostöö-põhine ning tsükliline, mis koosneb planeerimisest, tegutsemisest, vaatlemisest ja analüüsimisest, seega