Prantsuse filosoof Michel Foucault käsitleb võimu kui erinevate ühiskonnagruppide ja valdkondade vahelist keerulist suhetevõrgustikku, mis muutub vastavalt olukordadele ja ajastutele. Foucault' arvates eksisteerib võim erinevates lihtsates situatsioonides, argipäeva kogemustes, institutsionaalsetes süsteemides jne. Kõigis situatsioonides toimuvad omamoodi võimusuhted. Võim eksisteerib ühiskondlikesse suhetesse laialipihustunud võimusuhetena, lokaalsete võimu täideviimise praktikatena. (Kraavi 2005: 121) Näiteks võib tuua võimu ja keha vahekorra. Tänapäeval näeme, kuidas mingi teatud väljanägemise nimel suunatakse inimesi tegelema kõikvõimalike aeroobika või teiste keha mõjutavate protseduuridega. Keha ilmneb kui teatava kaupade ja teenuste objektiks. (Kraavi 2005: 121-122) Foucault' järgi on kunagine isikust lähtuv võim asendunud ,,biovõimuga", mille tekkimine ja areng on seotud mitmete teaduste (bioloogia, sotsioloogia jne) esiletõusuga 19. sajandil
põhiseadusele, nn põhiseaduspatriotismi e konstitutsioonilise patriotismiga n Multikultuursus vs ligipääs avalikkussfäärile Kodakondsuse sisu ja tähendus n Kodakondsus on seisund, mis annab isenditele poliitilises kogukonnas põhimõtteliselt võrdsed õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud, pädevused ja vastutuse (Held 1995: 66) n Kodakondsust võib määratleda kogumi praktikatena, mis muudavad isendid ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeiks (Turner 1994: 59) n Suveräänsuse kandumine kuningalt kodanikele on oluline pöördepunkt lääneliku demokraatia arengus (Turner 1990: 211) Kodakondsuse tunnusjooned n Liikmelisus: eesõigustatus väljasolijatega võrreldes, va teoreetiline maailmakodakondsus. Võimaldab sotsiaalset sulgust kõigi selle kaasmõjudega n Seisundilisus: eripära, arvestades, et modernisee-rumine toob
annaabi.ee 
