kus on võimalik õppida nii põhikooli kui ka keskhariduse baasil. Kutsekoole finantseeritakse riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest ning õppimine on õpilastele õppemaksuta. Koolis toimub õpe kutse-, eri- ja ametiala õppekava alusel. Kutsekoolides toimub õpe päeva-, õhtu-ja kaugõppe vormis. Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikast, eksamiperioodist. Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on vähemalt 40 õppenädalat. Õppimisvõimaluste kohta kutsekoolides on võimalik leida lisateavet internetist. Kõrgharidus jaguneb Eestis kaheks tasandiks: rakenduslik kõrgharidus ning akadeemiline kõrgharidus. Rakendusliku kõrgharidust annavad Eestis rakenduskõrgkoolid ning akadeemilist kõrgharidust ülikoolid.
probleemide ja konfliktide tekkimist. Kollektiiv oli mulle väga tuttav ning see tegi asja tunduvalt lihtsamaks. Oma ülesannete täitmisel ei kahelnud ma kordagi nõu küsimast, kui tundus, et võin mõnd asja valesti sooritada. Mulle tundus, et parem on küsida kui hiljem ümber teha. Kõige rohkem teadmisi ja oskusi omandasin ma arhiivi korralduse ning meeskonnatöö ja suhtlemise kohapealt. Kahjuks tuli mul praktikaajaga läbisegi sooritada ka tootmist oma vanal kohal ning seetõttu jäi mul võib-olla oma eesmärkide täitmine pisut poolikuks. Oleksin soovinud rohkem teadmisi dokumendihalduse kohta. Dokumentide vormistamine standardi järgi mul põhimõtteliselt puudus. Ainus kord kui seda harjutasin, oli vahetult enne koolieksamit, kui tuli kirjutada 10 erinevat näidist. Õnneks on meil üks võimalus sekretäritöö praktika sooritamiseks veel ning tean, et selle käigus