heaks!» Novell lõpebki sel somnambuulselt soiguval noodil. Siin ilmneb Kafka üldine vastumeelsus maailma suhtes ning omalaadne «õnnetusefilosoofia», mille ta ise on sõnastanud nii: «Kõik inimeste hädad saavad alguse sellest, et kodust välja minnakse.» Kõige üllam võimalik eesmärk või ajend kodunt väljaminemiseks maa- arst võtmas kuulda raskelt haige kutset osutub iseenda jälgiks paroodiaks, pettuseks ja seatembuks, mis on otsekui lavastatud selleks, et maa-arst oma praksisest, väärikusest, kodust, riietest ja teenijatüdrukust ilma jätta (antakse mõista, et ei-tea-kust välja karanud tallipoiss vägistab teenijatüdruku peale seda, kui maa- arsti jalust ära on saatnud). «Majaisa mure» esitab taas ühe uskumatu loo. Majaisa on tegelikult kõrvaltegelane, peategelane Odradek meenutab väli- muselt «eelkõige lamedat tähekujulist niidirulli, ja talle paistab tõepoolest olevat niiti peale keritud, igatahes võivad need küll olla
haiguspilti inimesel, kelle tervis on korrast ära. Nüüdisaja homöopaatia loojaks on saksa arst ja lingvist Samuel Hahnemann (1755-1843). Arstina (1779 a.) tööle asudes pettus ta kiiresti tolleaegse arstiabi võimalustes haiget aidata. Sagedased klistiirid, aadrilaskmised ning ravi väävlisalvidega pigem nõrgestasid, kui tervendasid kurnatud organismi. Lõpuks loobus ta oma praksisest ja hakkas tõlkima teaduslikke raamatuid. Hahnemann kontrollis ja tõestas, parandas ja avardas tõlgitavat materjali ning pälvis tolle aja meditsiiniringkondades suurt imetlust ning lugupidamist. Tõlkides W.Culleni Materia Medica ´t, kus oli juttu hiniinist malaaria ravimisel, tekkis tal aine vastu huvi ning ta korraldas eksperimendi, kus võttis mitme päeva jooksul hiniini. Selle tulemusena ilmnesid Hahnemannil malaaria haiguspildiga sarnased sümptomid
annaabi.ee 
