Lehmad 360 374 338 437 457 Lehmikud 341 335 379 438 425 Kokku 701 709 717 875 882 Kõige väiksem lehmade arv oli 2005. aasta lõpus, kui läks käiku uus laut. Lehmade arv vähenes 2004. aastaga võrreldes 36 pea võrra, see oli tingitud sellest, kuna enne olid lehmad lõaspidamisel, siis läks osa loomi välja traumaga ja põhiliseks prakeerimise põhjuseks olid liigesehädad. Liigeste haigustest saadi lahti siis kui hakati ise probleemsete loomade jalgu värkima ja ravima. Tabelist on ka näha, et 2006. aastaks on probleemidest lahti saadud. Väljaläinud lehmade asemele osteti Eestist tõumullikaid juurde. Lehmikute arv oleneb ka sellest kui palju sünnib aasta jooksul lehmikuid, millegipärast sünnib alati rohkem pullikuid kui lehmikuid. 3 2007
majandusaastal tehtud kulutuste summa alusel, millest on maha arvatud kõrvaltoodangu maksumus. Arvestuse käik: Tehakse kindlaks loomade üldarv kõikides soo- ja vanuserühmades, välja arvatud põhikari, ja nende eluskaal ja maksumus eelmise majandusaasta lõpu seisuga. Juurdesünd ja eluskaal saadakse karjakäibest, maksumus hinnatakse õiglases väärtuses. Seejärel leitakse karjakäibest andmed loomade karja juurdetuleku, prakeerimise, nuumalepaneku ja eluskaalu kohta. Loomade maksumus arvutatakse nende arvu ja aasta alguse maksumuse suhtest. Arvestusaasta pidamiskulud kantakse toodangule (kaaluiive nuumal). Seejärel tehakse kindlaks ostetavate loomade arv, eluskaal, ostuhind ning kõikide nimetatud andmete summeerimisel saadakse loomade koguarv, eluskaal ja maksumus gruppide lõikes. Karjast väljalangenud loomade arv ja kaal arvestatakse toodangust maha, kulud aga jaotatakse ülejäänud loomadele ning nende eluskaalule