vastata esimese pähetuleva sõnaga!). Tõendused, et on erinevad süsteemid: a)amneesiahaiged ei mäleta õppimise episoode, kuid ilmutavad praiminguefekte; b)arenguline lahknevus impl. ja ekspl. mälu ülesannetes, -äratundmine lapse vanusega paraneb, kuid 3-4 a lapse tulemus võib praiminguülesandes olla sama kui üliõpilastel; sama tulemus vanade inimestega eelkõige eksplitsiitne mälu halveneb; c)keemiliste ainete mõju erinev (nt alkohol); d)aju-uuringud näidanud, et praimingut vahendab erinev ajuosa, vrdl ekslp.mäluga, st. mitte need AK oimusagara ja vaheaju osad, mis põhjustavad amneesiat. Kus paiknevad mälestused ajus? ·Mälumehhanismidest võib rääkida mitmel eri tasemel, kuna mälu-uurijad tegelevad väga erinevate asjadega. Üldiselt võiks need tasemed nimetada:- käitumuslik, ja- anatoomilis-funktsionaalne. (arvutimetafoori kasutades, esimene oleks tarkvara tase ja teine, st ajus toimuv raudvara tase) ·19
kahjustuse korral väga puudulik sõnade identifitseerimine kuid kontseptuaalne praiming normis Ulatuslik aju degeneratsioon raske Alzheimeri korral: kergemal juhul on taju, tähelepanu, faktimälu, motoorika üsna normaalne, häiritud on värskema info meenutamine ja uue info omandamine, esineb sõnavara vähenemist ja kõnes asendusi Ka tervetel inimestel on uuritud eksplits. Implits. Mälu dissotsiatsiooni ning praimingutüüpide erinevust aju tasandil: - PET uuringud - Eksplitsiitse mälu seotud aktivatsiooni suurenemisega hipokampuses, vasakus prefrontaalsagaras ja mediotemporaalpiirkonnas - Implitsiitse mälu ülesande puhul on registreeritud aktivatsiooni vähenemine erinevates piirkondades Sõnatüve jätkamise testis aktivatsiooni vähenemine bilateraalselt kukla-oimusagara piiril Kontseptuaalse praimingu korral aga vasakus frontaalses neokorteksis
annaabi.ee 
