Tuhande jala kõrgusel püüdis ta pidurdada, - tiivaotste vingudes ja plaksudes rängast survest, paat ja kajakaparv meteoriitidena vastu tormamas, otse risti ta teele. Ta ei suutnud peatuda, sest veel ei osanud ta sellises hoos pikeest välja tulla. Kokkupõrge aga tähendanuks kindlat surma. Ja nii ta siis pigistaski silmad kinni. Ja tollel hommikul see juhtus, just pärast päikesetõusu, -Jonathan Livingston prahvatas otse HOMMIKUEINE PARVE südamikust läbi; kihutades kui kuul. Endal õhuvoolu möirgest ja tiivaotste vingumisest silmad kinni pigistatud. Aga ÕNNE KAJAKAS muigas korraks ta üle ja kõik jäid terve nahaga. Piisas vaid ühest tahtmatust nokaliigutusest taeva suunas, see viskas teda pikka üleskaarde, sumbutas kiiruse poole võrra. Kui ülesvise oli vaibunud lauglennuks ja väljasirutatud tiivad jälle puhkasid, oli kalapaat taas paras putukas sügaval all. Tema üritus oli võitnud
soovitati hoopis künklikku maatükki linna südames. Umbes samal ajal lõi Kalevist lahku grupp sportlasi, kes moodustasid Rakvere Spordiklubi ja asusid endile ise Palermosse staadioni rajama. 1927 said mõlemad ehitused täie hoo sisse. Kalevi algatus osutus siiski kavakindlamaks ning 1927. a kevade ja suve jooksul tasandati kesklinnas 120x60 meetri suurune väli, et sinna korralik staadion ehitada. 11. augustil 1927 prahvatas aga äike sealt, kus seda kõige vähem osati oodata: Rakvere linnavalitsus eesotsas linnapea Heinrich Aviksoniga otsustas viimase ettepanekul võõrandada Kalevi tasandatud maa linnale avalikuks väljakuks ja nimetada see Vabadusplatsiks./.../ Ehitustööd spordiplatsil pandi päevapealt seisma, jalgpalli lubati tasandatud väljal siiski mängida/.../ Linn kohustus Kalevile kõik tehtud väljaminekud hüvitama ja aitama kaasa uue
Tuba muutus esmalt kollaseks ja siis tuhakarvaliseks. Kuuldus, kuis tuul paar korda korstna lõõris tõmbas, ja siis rabises kaks-kolm suurt piiska aknaruudule. Popi nuuksus kõvemini ja kergitas vaheldumisi esimesi käppi, neid konksu tõmmates, nagu oleks ta jääl istunud. Mõni silmapilk jätkus seda igavat ja jahedat vaikust. Kuuldus ainult Popi peen ning õrn vingumine. Huhuu istus ja kuulatas. Siis äkki turtsatas ta, hüppas kaks korda neljal küünarnukil, peatus, kuulatas, prahvatas kõledalt naerma ja hüppas jälle, nii et luud kolksusid. Hirmunult tõmbas Popi laiad taksikõrvad ligi pead. Kui õudne, kui õudne oli! Kus oli Isand? Siis hakkas Huhuu püstijalu puuris edasi-tagasi jooksma, kätega kord ühest, kord teisest pulgast kinni haarates ja neid võngutades. Hõredad kollased pilvetordid ruttasid päikesest mööda, toa valgustus muutus igal hetkel. Popi nägi ses tuhkses videvikus ainult, kuis Huhuud nagu musta varju edasi-tagasi heideti.
Tuba muutus esmalt kollaseks ja siis tuhakarvaliseks. Kuuldus, kuis tuul paar korda korstna lõõris tõmbas, ja siis rabises kaks-kolm suurt piiska aknaruudule. Popi nuuksus kõvemini ja kergitas vaheldumisi esimesi käppi, neid konksu tõmmates, nagu oleks ta jääl istunud. Mõni silmapilk jätkus seda igavat ja jahedat vaikust. Kuuldus ainult Popi peen ning õrn vingumine. Huhuu istus ja kuulatas. Siis äkki turtsatas ta, hüppas kaks korda neljal küünarnukil, peatus, kuulatas, prahvatas kõledalt naerma ja hüppas jälle, nii et luud kolksusid. Hirmunult tõmbas Popi laiad taksikõrvad ligi pead. Kui õudne, kui õudne oli! Kus oli Isand? Siis hakkas Huhuu püstijalu puuris edasi-tagasi jooksma, kätega kord ühest, kord teisest pulgast kinni haarates ja neid võngutades. Hõredad kollased pilvetordid ruttasid päikesest mööda, toa valgustus muutus igal hetkel. Popi nägi ses tuhkses videvikus ainult, kuis Huhuud nagu musta varju edasi-tagasi heideti
Kuuldus ainult Popi peen sikutas korvi vangupidi tuppa ja lükkas ümber. Kõrvitsad, melonid ja tomatid ning õrn vingumine. veeresid põrandal laiali. Huhuu istus ja kuulatas. Siis äkki turtsatas ta, hüppas kaks korda neljal Ta istus nende keskel ja sõi vaheldumisi õuna ning lillkapsast. Popi oli tast küünarnukil, peatus, kuulatas, prahvatas kõledalt naerma ja hüppas jälle, nii et ainult mõni samm eemal, lõug vastu külma põrandat vajutatud ja teine esimene luud kõlksusid. käpp teisel pool lõuga. Hirmunult tõmbas Popi laiad taksikõrvad ligi pead. Kui õudne, kui õudne oli! Ta mõtted olid hirmu pärast segi. Ta vaatas Huhuu püüle violetsete silmadega, Kus oli Isand
Kuuldus ainult Popi peen sikutas korvi vangupidi tuppa ja lükkas ümber. Kõrvitsad, melonid ja tomatid ning õrn vingumine. veeresid põrandal laiali. Huhuu istus ja kuulatas. Siis äkki turtsatas ta, hüppas kaks korda neljal Ta istus nende keskel ja sõi vaheldumisi õuna ning lillkapsast. Popi oli tast küünarnukil, peatus, kuulatas, prahvatas kõledalt naerma ja hüppas jälle, nii et ainult mõni samm eemal, lõug vastu külma põrandat vajutatud ja teine esimene luud kõlksusid. käpp teisel pool lõuga. Hirmunult tõmbas Popi laiad taksikõrvad ligi pead. Kui õudne, kui õudne oli! Ta mõtted olid hirmu pärast segi. Ta vaatas Huhuu püüle violetsete silmadega, Kus oli Isand
ning muhke saades suure tamme varju jõe kaldal. Nüüd oli võitlus täies hoos. Taevas leegitsevale lakkamatute välgusähvatuste all paistis kõik teravajooneliselt ja varjudeta selguses; painduvad puud, voogav jõgi, lainetel õõtsuvad valged vahutordid ja kõrged järsakud teisel pool jõge vilksatasid läbi ruttavate pilverüngaste ja viltu langeva vihma-loori. Iga natukese aja pärast alistus mõni hiigelpuu võitluses ja langes raginal nooremate puude vahele. Raugematu kõuemürin prahvatas n ü ü d kõrvulukustavate kärgatustega, mis olid järsud, teravad ja kirjeldamatult kohutavad. Torm saavutas haripunkti ühes võrratus jõupingutuses, mis näis tahtvat saarekest tükkideks rebida, teda ära põletada, puulatvadeni vette uputada, minema p u h u d a ja iga elavat olendit kurdiks teha -- seda kõike ühel ja samal hetkel. See oli koduta noortele metsik öö väljas viibimiseks. Kuid lõpuks oli lahing läbi, väed taandusid järjest nõrgenevate ähvarduste ja urinatega ja