Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium Eesmärk saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Metsaomanik on kohustatud: jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi metsaomanik peab tellima metsamajandamiskava, mis on metsamajanduslike tööde planeerimisel järgimiseks kohustuslik. Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud, tekkinud keskkonnakahju suuruseks hinnatakse rohkem kui 76000 krooni. Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo inspektorid kontrollisid 10. veebruaril
korras, mis on selles metsaosas õigusaktiga lubatud, kuid mitte enam kui 15 tihumeetrit kinnisasja kohta aastas. (15) Metsakahjustust käsitleva metsateatise saamise korral tehakse metsakaitseekspertiis ning teavitatakse metsaomanikku ekspertiisi tulemustest käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud aja jooksul. § 42. Omaniku kohustused metsa majandamisel (1) Metsaomanik on kohustatud: 1) jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest; 2) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest;
Üheks konflikti põhjuseks võib tulevikus saada järjest suurenev eraomand, mis võib takistada aladele juurdepääsu/kättesaadavust. Teine suurem vastuolude trend on külastajate ja looduskaitse vahel kui külastus võib kaasa tuua mõnede metsade teatud bioloogiliste väärtuse kahanemise. Olukorra lahendus/parandamine eeldab ühiskonna keskkonnaalase teadlikkuse tõusu ja sügavamat arusaamist ning mõstmist kaitse vajadusest. Eeldab pikaajalisi arenguid, kuid võib kaasa tuua kasu nagu prahistamise vähenemine, mis on üks tähtsamaid probleeme. Üheks pikaajaliseks trendiks on loodusradade tutvustamine ning haridusele orienteeritud puhkemajandus ja kaitsekorraldus, mis tõstab ühiskonna keskkonnaalast teadlikkust. Siiski jääb suurimaks puudujäägiks looduspuhkuses põhilise/esmase taristu/rajatiste vähesus. Seondub ka vastuoludega külastajate ja looduskaitsjate vahel. Joonis 18. Eravaldusele sissepääsu tõkestav silt kaitsealal (foto: T. Veersalu)
annaabi.ee 
