konservipurki. · Ka terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad Loomad võivad süüa ära kilekotid jms Huvitavaid fakte · Arenenud riikides on mobiiltelefonide eluiga vähem ku kaks aastat · Arenenud riikides on arvuti keskmine eluiga kuuelt aastalt 1997 langenud kahele aastale · Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata n.ö. mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti tuhandeid!), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv 20. Kasutatud allikad · http://ec.europa.eu/environment/youth/waste/waste_what_you_can_do_et · http://ec.europa.eu/environment/youth/waste/waste_recycling_et.html · http://ec.europa.eu/environment/youth/waste/waste_incineration_et.html · http ://ec.europa.eu/environment/youth/waste/waste_what_the_eu_does_et.htm · http://ec.europa
aherainemäed. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata nö mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti tuhandeid), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv umbes 20. Aastas tekib ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed, siis tuleb eestimaalase kohta umbes 10 tonni jäätmeid aastas. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Eesti jäätmemajandus asub hetkel muudatuste faasis, mis on suunatud jäätmete ladustamiselt prügilas integreeritud jäätmemajandusele.
Francisco vahel. Prügikeerises on kuus korda rohkem plastikut kui seal on planktonit. 3. Probleemid Eestis Eestis on probleemiks kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Eestis on umbes 300 prügilat, kuigi vabariigi suurust arvestades oleks normaalne arv 20. Olenemata sellest, et Eestis nii palju prügilaid on, võime ikka näha risustatud maad, teeveergi ja metsaaluseid. Eestis on veel tuhandeid mitteametlikke prahipaiku. Ühe Eesti elaniku kohta tekib aastas umbes 300k g olmejäätmeid. Kui võtta arvesse ka tööstusjäätmed, siis tekib ühe eestimaalase kohta aastas umbes 10 tonni jäätmeid. See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks elektrijaamade aherainemäed Maardus ja Kirde Eestis. Üheks probleemiks on veel Eestis kaevandusjäätmed. 4. Tagajärjed
lehka. Tänapäevase prügila rajamisel saab tarvitusele võtta kaasaegseid abinõusid Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega, prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni, eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks, prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed jpm. Heitmed on probleemiks ka Eestis. Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata n.ö. mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti tuhandeid!), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv 20. Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivi põletamisel tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn. ohtlike jäätmete hulka), siis tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas. See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks.
annaabi.ee 
