Ebameeldiva üllatusena on maasikaid asunud avamaal tugevasti kahjustama ka kedriklest. Soe ja kuiv kliima on kedriklestale sobiv. Must kilemults soodustab lesta arengut veelgi. Iseloomulik on võrgend lehe all. Tugeva nakkuse korral on kogu taim rääbaka väljanägemisega: lehed on kahvatumad kui tavaliselt ja kollakate täppidega, osa neist veel pronksja varjundiga; marjad ei kasva suureks ja kipuvad punaseks minemise asemel hoopis pruunikaks tõmbuma, olles pragulise pinnaga. Osa viljadest kuivab, ilma et jõuaks pehmeneda. Kedriklest mõjub eriti laastavalt sortidele `Polka', `Bounty' ja `Korona', samas kui `Jonsok', `Senga Sengana' ja `Florence' näivad olevat vähem tundlikud. Lahti kedriklestast niisma lihtsalt ei saa, koduaias on ilmselt kõige mõistlikum taimed üles kaevata ja põletada. Uued taimed istutada vanast kohast võimalikult kaugele. Abi saab sellestki, kui vanad lehed kohe pärast saagi koristust maha niita, kokku korjata ja põletada
liikumise tõttu on koor pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas maavärinaid ja vulkaanipurskeid jm. Need litosfääri tükid ongi laamad. Maa on Päikesesüsteemi ainus liikuvate laamadega planeet. Eesti asub laamapiiridest kaugel, mistõttu ei esine siin tugevaid maavärinaid ega vulkaanipurskeid. Laamade piirialadel toimuvadki kõige maakoore suurema ulatusega muutused: murrangud, maavärinad ning vulkaanipursked läbi pragulise maakoore. See on nii sellepärast, et laamade servad kas: - hõõrduvad üksteise vastu; kohtades, kus laamad nihkuvad küljetsi ja nügivad üksteist oma nukkidega, esineb tihti purustavaid maavärinaid. - põrkavad kokku; nende ääred purunevad ja tekkinud pangad kuhjatakse üksteise otsa eriti kõrgeks mäestikuks (nt Himaalaja), lisaks on sellistes kohtades ka palju tugevaid maavärinaid. -eemalduvad üksteisest; ookeanide põhjas moodustub siis uus, ookeanialune maakoor,
annaabi.ee 
