6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. 11. Sõna "sobima" erinev tõlgitsus intellektualistidel ja pragmatistidel 12. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? 13. Ratsionalismi vastuargument. Kuidas James selle ümber lükkab, milliseid analoogiaid toob? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess.
kohta igavesti. Tuleb vaid liik kindlaks teha ning siis rakendada selle konkreetse objekti puhul tema liigi seadust. Te saate tõe kindlasti kätte, kui te vaid liigile õige nime annate, sest teie mentaalsed suhted kehtivad eranditult kõige sellesse liiki kuuluva kohta. Kui teil siiski ei õnnestunud tõde konkreetselt tabada, ütleksite, et liigitasite tõelised objektid valesti. 11. Sõna "sobima" erinev tõlgitsus intellektualistidel ja pragmatistidel . Tõde, nagu iga sõnaraamat teile ütleb, on meie teatavate ideede omadus. See tähendab nende "sobivust tõelisusega", justnagu vale tähendab sobimatust sellega. Pragmatistid ja intellektualistid mõlemad peavad seda definitsiooni enesestmõistetavaks. Tülitsema hakkavad nad alles siis, kui on tõstatatud küsimus, mida täpselt võiks tähendada termin "sobivus" ja mida termin "tõelisus", kui tõelisuseks pidada midagi, millega meie ideed peaksid sobima.
annaabi.ee 
