SISSEJUHATUS Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. See sündis 19. sajandi lõpul ning on siiani populaarne filosoofiasuund tänapäeval. Kõige tuntumaks esindajaks oli muidugi Charles Peirce, kuid pragmatismi uuendaja esiisaks võib kindlasti ka ära märkida Richard Rorty. Rorty oli see mees, kes üritas inimesi pragmatismist uut moodi mõtlema panna, öeldes, et asju tuleb vaadelda sellisena nagu nad on, realistlikult mõeldes. Samas väidab mees, et ta mõistab ainult tõde, mis on teoreetiliselt korrektne. Koostatud referaadis annan ülevaate pragmatismi mõistest, pragmatismi tõeteooriast ning kirjeldan ka pragmatismi uuest voolus, mille nimeks on neopragmatism ehk uus pragmatism. Töös annan ka lühikese ülevaate pragmatismi esiisadest eluloost- 1 MIS ON PRAGMATISM?
alusel on võimalik erinevaid kultuure omavahel võrrelda. ÜHISKOND JA VÄÄRTUSED • Ühiskondlikud väärtused kujundavad ühiskonna keskseid tõekspidamisi ja eesmärke. • Kuigi paljud väärtused on ühiskonna toimimise seisukohalt olulised, kaitsevad nad tihti ka kehtivat võimu ja laiemalt ühiskondlikku status quo-d, takistades nii oluliste muudatuste tegemist. Kehtivate väärtuste juurde jäämine võib tuleneda pigem pragmatismist ja mugavusest, mitte sügavast veendumusest väärstuste õigsuses. • Mõnikord hinnatakse väärtuste tähtsust ühiskonna püsimisel ka üle, sest ühiskond võib püsida ka konsensuseta ning selle juhtimine toimub poliitilise ja majandusliku võimu kaudu. • Jätkusuutliku arengu propageerijad väidavad, et jätkusuutliku ideoloogia juurutamisel on määrava tähtsusega ühiskondlike väärtuste muutmine vajalikus suunas. VÄÄRTUSTE KLASSIFIKATSIOON
Et püüdlust saavutada, on vaja eesmärki teadvustada. Nietzsche stiilist näivad, et ta räägib sotsiaaldarvislikust ja poliitikamudelist, aga ei. Sotsiaaldarvinistlik mudel? Bioloogiliselt kõrgema inimtüübi juurde püüdlemine. Teise varjandina on poliitilinemudel, kus on võimuvõitlus, ja sellest, kes võimuvõitluse võidab on väärtuslikum. Need pole sobivad mudelid! Üliinimest kujutada ette kunsti kaudu, s. t. kunstimudel. Kunstniku käsitletakse erinevalt ja see on mõjutatud pragmatismist ja kunsti ülimväärtus on loomingulisus ja originaalsus. See, kes on loominguline, peab suhtuma olemasolevasse eitavalt, s. t. minema väljaspoole koguaeg. Ei lepita sellega, mis on varem tehtud, ei otsita kompromissi ilust, teostatakse enda ettekujutisi, seda mida MINA kehtestan. Saada enamaks, mis on juba eest leitud – pidev edasiliikumine. Impressionistide näide, kus eitati eelmised suundi, tehti oma näidend, ja tõjusid välja ametliku
annaabi.ee 
