Mida rohkem rahulduslikke kogemusi, seda kogenenum. Inimeste tegude puhul on tähtis tagajärg, mitte motiiv. PRAGMATISM ,,Pragma" tegu, praktika. Pragmatism teooria, mis seab kõrgemaks hüveks kasulikkust kõige laiemas mõttes. Kreeka filosoof Protagoras on öelnud, et inimene on kõikide asjade mõõt. Ütles, et tõeline on kõik, mis igale üksikule inimesele näib tõelisena. Ütles, et objektiivset tõde ei saa kogeda, vaid tuleb õppida seda, mis on kasulik. Pragmaatiku jaoks on vajalik otsida kasulikkust. Rajaja on Charles S. Pierce (1839-1914). Tähtsamad esindajad on veel John Dewey ja William James. Pragmatism defineerib ,,tõe" (mõistena) ümber. Pragmatism ütleb, et inimene pole esmajoones mitte mõtlemisega varustatud, vaid tahtev ja tegutsev olend. Intellekt seega on täielikult tahtmise ja tegutsemine teenistuses. ,,Tõe leidmine ei ole inimese ülesanne. Ülesanne on tahta ja tegutseda." W
vaatevinklist. Nendele meeldivad loogilised seletused. 4. Pragmaatik – seotud planeerimisega. Pragmaatikud kaaluvad alati iga idee praktilist väärtust ja üritavad teooriaid praktikas rakendada. Neid huvitavad üksnes reaalses elus toimivad ja kasu toovad lahendused. (Laanpere, M. 2002) Kindlasti ei sobi loodav konspekt aktivistile. Nemad lahendavad olukordi katse eksituse meetodiga. Kõige enam peetakse silmas pragmaatiku vajadusi. Konspekti sisuks valitud teemad peavad olema praktilise väärtusega – koheselt rakendatavad. Loodetavasti leiavad ka reflektorid ning teoreetikud piisavalt võrdlusi ja analüüsi võimaldavat materjali. Teine võimalus mõtlemisviise eristada on luua vastandlikke poolusi: 1. Kontekstist sõltuv vs kontekstist sõltumatu. 2. Terviklik vs järjestikuline. 3. Impulsiivne vs reflektiivne. 4. Verbaalne vs visuaalne. (Laanpere, M. 2002)
annaabi.ee 
