entsüklopeedilisteks. Sõnastiku omad on need, mida uurib semantika. Entsüklopeediline vaade, aga ei kuulu traditsiooniliselt lingvistikasse. Kognitiivne lingvistika, aga hakkab tähenduste uurimisel kasutama entsüklopeedilist lähenemist. Evens jt toovad välja viis põhjust, mis selline käik on õigustatud. (Evens jt 2007: 10) · Ei saa eristada semantikat ja pragmaatikat Evensi jt järgi heidab kognitiivne semantika kõrvale väite, et pragmaatikal ja semantikal on kaks erinevat uurimisala. Kognitiivne lingvistika leiab, et teadmised sõnade tähenduste kohta ja teadmised, kuidas sõnu kasutatakse, kuuluvad mõlemad semantika alla. (Evens jt 2007: 11) · Entsüklopeedilised teadmised on struktureeritud Evens jt( 2007: 11) leivad, et entsüklopeediline teadmine, mis kuulub ühe sõna juurde ei ole kaos vaid entsüklopeediline teadmine on organiseeritud nagu võrgustik. · Entsüklopeedilised tulenevad kontekstist
(sh teadliku keelekorralduse eelsest) eesti keelest, vaid dešifreerime ka väljasurnud rahvaste hieroglüüfid, siis tunduvad väited tulevastest mõistmisraskustest küll meie järeltulijate vaimsete võimete teenimatu alahindamisena. 30.3 Kognitiivse jõupingutuse erinevus Et saada kergemini kaitstav variant mõistmisraskuste ohu väitest, võiks suhtluse täieliku ebaõnnestumise asemel rääkida mõistmise kognitiivsest töömahukusest. Kuigi pragmaatikal (koostööprintsiibil ja kõneleja kavatsuse oletamisel) põhinev mõistmine paistab mingi enam-vähem töökindla tulemuse andvat alati, näib tõepoolest usutav, et sama saavutamine semantiliste vahenditega (ühiste teadmistega keelendite kokkulepitud tähenduste kohta) oleks nõudnud kuulajalt väiksemat jõupingutust. Ega ilmaasjata ei ole lennujuhtide ja pilootide vahelise suhtluse või lennukite dokumentatsiooni keel väga täpselt reglementeeritud:
annaabi.ee 
