olla: · Tugevaastmeline, nt kirg/lik · Nõrgaastmeline, nt kire/tu · Nominatiivne, nt suusk/le/ma · Genitiivne, nt suusa/ta/ma · Vokaaltüvi, nt ranna/lik · Konsonanttüvi, nt rand/lane Kolm põimliitnimisõna on näiteks perenaine, lõõtspill ja põlluäär. Kolm rindliitnimisõna on näiteks kapplaud, ööpäev ja sinivalge. Frekventatiivverbid, näiteks sõnelema ja praksuma, väljendavad tegevuse kordumist. Kontinuatiivverbid, näiteks pragisema ja näkitsema, väljendavad tegevuse kestust ja pidevust. Sõnad ürgaeg, raudtee, kevadlill, tuliuus, saunaskäik, kiirbuss on kõik liitsõnad. Tüve ees seisev tuletussufiks on eesliide. Sõnades suurvesi, röövlind, habenelk, lõõtspill, meestreener, kuldsõrmus on täiendsõna kõigis ainsuse nominatiivis. Sõnad kauplussöökla, aegruum, saunsuvila, kapplaud, kalendermärkmik on kõik rindliitnimisõnad. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide.
Küllap saame jälle säärase talve nagu kolm aastat tagasi, 80-ndal aastal. Siis maksis seljatäis puid kaheksa sol'i.» «Ah, meister Thibaut, see pole midagi 1407-nda talve kõrval, kui mardipäevast küünlapäevani valitses pakane, ja veel nii kange, et kohtupalati^sekretäril suures istungitesaalis iga kolmanda sõna järel tint sule otsas ära külmas, nii et tuli protokollimine katkestada.» Eemal aga vestlesid kaks naabrinaist läbi avatud akende, sel ajal kui udu nende küünlad pragisema pani. «Kas teie mees teile õnnetusest juba on jutustanud, emand Boudraque?» «Ei. Mis siis juhtus, emand Turquant?» «Kohtu notari Gilles Godini hobune olevat flaamlaste rongkäiku nähes peruks läinud ja tsölestiini * kloostri almusejagaja meister Philippot Avrillot' maha löönud.» «Tõesti?» «Tõsi mis tõsi.» 3 8 «Linnakodaniku hobune pealegi! Mis te ütlete! Oleks veel mõni ratsaväelase hobune olnud!» Aknad tõmmati kinni. Gringoire aga oli oma mõtte-niidi kaotanud.
annaabi.ee 
