leegionärid (kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks abiväed (mittekodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Praetoorid loodi püsivaks üksuseks Augustuse poolt 27 eKr. Neid kutsuti cohors praetoria. Loodi üheksa 500-mehelist salka, millest kolme hoiti pealinnas. Ülejäänut kuut hoiti lähedal külades. Aastaks 23 eKr. oli kogu praetooride vägi üle viidud ühte suurde barakki Roomas. Sellega kaasnes praetooride suur mõjuvõim Roomas. Ihukaitsevägi elas üle mitmeid muudatusi, olles kõige tugevamal perioodil kuueteistkümne salgaga, igaühes 1000 meest. Kõige püsivamalt eksisteeris see aga kümne 500-mehelise salgana kuni laiali saatmiseni Constantinus Suure poolt 312 a. pKr. Praetoorid olid priviligeeritud sõdalased, keiser maksis nende lojaalsuse nimel mitmekordset palka võrreldes tavaliste leegionäridega
leegionärid (st kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks Auxilia ehk abiväed (mitte-kodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Praetoorid loodi püsivaks üksuseks Augustuse poolt 27 eKr. Neid kutsuti cohors praetoria. Loodi 9 500-mehelist salka millest kolm hoiti pealinnas ja ülejäänud kuus lähedal külades. Aastaks 23 AD oli kogu praetooride vägi üle viidud ühte suurde barakki Roomas, sättides linna nõnda praetooride meelevalda. Ihukaitse vägi elas üle mitmeid muudatusi, olles kõige tugevam 16e salgaga, igas ühes 1000 meest. Kõige püsivamalt eksisteeris cohors praetoria kümne 500-mehelise salgana kuni laiali saatmiseni Constantine'i poolt aastal 312 AD. Praetoorid olid priviligeeritud sõdalased, keiser maksis nende lojaalsuse nimel mitmekordset palka võrreldes tavaliste leegionäridega ja lisas sinna juurde boonuseid