Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"praestans" - 3 õppematerjali

Tulbid
6
doc

Tulbid

tarda, T. turkestanica. Lihtõieliste tulpide rühma tunnustega on sellised mitmevarrelised sordid, mille peavarrel olev õis on märkimisväärselt suurem kõrvalharude otsas olevatest õitest. Nende lillede kõrgus võib olla vahemikus 35 - 75 cm. Nad on väga dekoratiivsed, sobides hästi lõikelilleks ja potis kasvatamiseks. Tuntumad sordid on Happy Family, Georgette, Orange Bouquet. Greigi rühma tunnustega mitmevarrelised sordid on Compostella ja Toronto. Haruneva varrega on ka praestans grupi tulbid, mis looduslikud kasvavad Kesk - Aasias. Nad on ilusad istutatuna gruppidesse ja/või pottidesse. Varajased, kõrgus 20 - 25 cm, sibulate vahekaugus istutamisel 8 - 9 cm. Tuntumad sordid on Fusilier, Unicum, Van Tubergen's Variety, Zwanenburg Variety. Harunevate tulpide suurimad paljundajad Hollandis on Van Tubergen ja Konijnenburg&Mark. Nartsissid Nartsiss (Narcissus) on circa 60 erinevat liiki sisaldav sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast

Põllumajandus → Aiandus
65 allalaadimist
Rohtsed haljastustaimed
151
pptx

Rohtsed haljastustaimed

Fifth level Kaufmanni tulp ­ TULIPA kaufmanniana Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hilistulp ­ TULIPA tarda Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Oivaline tulp ­ TULIPA praestans Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Metstulp ­ Fourth level Fifth level TULIPA sylvestris Kollane nartsiss ­ NARCISSUS pseudonaricissus

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Saaremaa maastik
15
doc

Saaremaa maastik

Kindlasti leitakse osa nn. 13 Saaremaa liike ajapikku ka mandrilt, kuid mingi osa jääb eelistama Saaremaa ökoloogilist eripära. Üks selliseid Saaremaa oma seeni on kahvatu kukeseen (Cantharellus pallens) oma valkjas- beei kübara ja kollase eoslavaga. Ta on hea söögiseen ning kasvab hilissuvel kohati hulgi segametsades ja puisniitudel. Saaremaa tähelepanuväärseim söögiseen on hiidvöödik (Cortinarius praestans). Maitselt võib teda võrrelda kivipuravikuga. Kasvult hiiglaslik hiidvöödik kasvab sageli suurte seeneringidena segametsades ja puisniitudel. Teda on kerge ära tunda, kuid ettevaatlikkusele manitseb mõningane sarnasus violetsete vöödikutega. Vöödikute perekond on erakordselt liigirikas ja Eestis kasvab neid üle paarisaja liigi. Suurem osa meie vöödikutest pole söödavad, mitu on aga surmavalt mürgised. Lausa saaremaine seeneperekond on aga punalehik (Entoloma)

Ajalugu → Ma ajalugu
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun